22 märts

Magneesiumi seos organismi vananemise ja lubjastumisega

www.magneesium.ee

Keskmine ameeriklane tarbib vaid 40 % soovitatud päevasest magneesiumi normist. Selle tagajärjeks on paljudel inimestel surm, väidab ekspert dr. Mildred Seelig. 80-90 % USA rahvastikust kannatavad magneesiumi puuduse käes. Dr. John Prutting kirjutab “Family Circle” väljaandes, et 70 % ameeriklastest toituvad niipalju valesti, et neil on kindlasti mingil tasemel magneesiumi puudus. Vastavalt dr. Sonni Alvarez’i väitele aktiveerib magneesium 76 % keha ensüümidest. Kaalium on seotud peamiselt meie kaltsiumi ja naatriumi tarbimisega. Iga arst teab, mis on kaaliumi puuduse ohud, vaid vähesed tunnevad ära, et vähemalt pooled patsientidest, kellel on kaaliumi puudus, kannatavad ka magneesiumi puuduse all. Tegelikult on madal kaaliumi tase diagnoositav vaid siis, kui antakse lisa magneesiumi. Enamuse mineraalide puuduse korral on inimesel nälg, aga magneesiumi puudus ei avaldu konkreetse isuna.

Kui dieet sisaldab rohkesti fosforit (tavaliselt on seda palju valmistoidus, hot dogis, gaseeritud jookides jne), siis fosfor seob magneesiumi magneesiumfosfaadiks, mis ei imendu. Tasakaaluks on vaja aga rohkem magneesiumi. Haiguste ja stressi ajal vajab keha rohkem magneesiumi. Kui inimene kasutab diureetikume (vee väljaajamise ravim), peaks ta kindlasti jälgima magneesiumi kättesaadavust. Samamoodi on vaja lisaks kaaliumi. Mida rohkem on menüüs valku, seda rohkem vajab keha magneesiumi. Kui dieet sisaldab palju kaltsiumi, on samamoodi vaja lisa magneesiumi. Küülikutele ei sobi kõrge kolesterooliga toit. Rasva tase veres läheb kõrgeks ja nende arterid lubjastuvad väga ohtlikult. Samas kui nende menüüsse lisada iga päev 5 korda magneesiumi, nende päevase normi, läheb kolesterool alla ja neil ei arene ateroskleroosi. Magneesium on rohelise toidu koostises väga oluline – klorofülli osa. Magneesium aitab rasvase dieedi korral. Paljudel juhtudel kui inimene kannatab ärrituse all, on tegemist magneesiumi puudusega. Magneesium on seotud normaalse arenguga. Umbes 70% kehas olevast magneesiumist leitakse luusüsteemist. Vähemalt pool keha magneesiumist on seotud luudes kaltsiumi ja fosforiga. Ülejäänud magneesium on lihastes, punastes verelibledes ja teistes keharakkudes. Magneesium tagab luude vastupidavuse ning teeb hambad tugevaks. Piisav magneesiumisaadavus võitleb happesuse, kehva vereringluse ja näärmete häiretega. Magneesiumipuudusega lapsed on sageli vaimselt alaarenenud.

Imendumise mõju

Magneesiumi imendumine soolest võib olla mõjutatud:
1) kõrvalkilpnäärmest,
2) soolestiku seisukorrast
3) vee imendumisest
4) keha kaltsiumi, fosfaadi ja laktoosi (piimasuhkur) sisaldusest.

Hiljutised uuringud näitavad, et toitumishäirete puhul nagu ülekaal ja anoreksia on leitud magneesiumi puudus 25%’il patsientidest. Magneesiumi teraapia aitab nõrkuse, jalakrampide, ärevuse ja segasuse korral. Magneesiumi puudus võib esineda patsientidel, kes kannatavad diabeedi, kroonilise kõhulahtisuse ja oksendamise all. Südame puperdamine ja kiire pulss, mida nimetatakse rütmihäireteks mööduvad sageli kui patsient tarbib 500 mg magneesiumtsitraati 1-2 korda päevas või saab seda veenisiseselt. Laste optimaalne päevane magneesiumi vajadus 20 kg lapse kohta 0,25 g, täiskasvanu puhul on see norm 70 kg kohta 0,35 g. Meeste päevane magneesiumi vajadus on 200-300 mg, naistel aga 300 mg, siiski täpsem vajadus on seotud konkreetse kehakaaluga.

Liigse kaltsiumi oht

Kui menüüs on palju kaltisumi sisaldavat toitu, siis keha vajab rohkem magneesiumi. Sel juhul võib erituda rohkem fosforit ja kaltsiumi. Magneesiumi keemiline reaktsioon on aluseline (seob hapet). Seega ta reguleerib kehas happe-leelis tasakaalu. Kehakaalu langetamiseks on vaja magneesiumi. Vahelduv palavik taandub kui patsient saab õige koguse magneesiumi ja mangaani. Kui magneesiumi pole piisavalt, siis keha neerupealsed väljuvad kontrolli alt. See võib aga omakorda põhjustada diabeeti, ülierutuvust, närvilisust, vaimset segasust ja raskusi igapäevase elu toimetulekuga. Depressiivsetel ja suitsidaalsetel inimestel on sageli väga madal magneesiumi tase. Magneesium aitab toitainetel liikuda rakust sisse ja välja, ta mõjutab elutegevust. Samuti kontrollib magneesium valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust, mistõttu normaliseerub toitainete tase. Jaapani uurijad on avastanud, et magneesium leevendab astma hoogusid. Jaapanis antakse ägeda astmahoo ajal magneeisumi veenisiseselt või haiguse hoo ennetamiseks suu kaudu.

Inimese rakkude jõujaam

Inimese raku jõujaam on mitokonder (raku üks organell). Mitokonder toodab oksüdatiivse protsessi käigus raku jaoks energiat. Probleem tekib siis kui rakus on vähe magneesiumi, aga rohkem kaltsiumi. Adenosiintrifosfaat ehk ATP, mis on raku energia, sõltub magneesiumist. See tähendab ühtlasi, et raku membraani kaltsiumi pump on omakorda magneesiumist sõltuv. Ilma piisava bioloogiliselt saadava magneesiumita aeglustub raku kaltsiumpumba tegevus. Ja ongi käes lõputa ring. Madal magneesiumi tase pärsib energia tootmist, madal energiatase omakorda pärsib kaltsiumpumba tööd. Ja selle tulemus? Mitokonder, mis on raku jõujaam, ja terve keha hakkab lubjastuma. Selline on vananemise algus. Kõik algab raku tasandil. Kõigepealt vananeb rakk, siis organ, peale seda on juba inimese peal näha vananemise märke. Kuna kaltsium akumuleeritakse mitokondri poolt, siis see ioon on võimalik antagonist mitokondrisiseste ensüümide aktivatsioonil, mis omakorda on seotud magneesiumiga. See tähendab, et kõik kehasisesed protsessid võivad olla pärsitud kui mitokonder lubjastub. See on nagu “hädapidurid peal” elu elamine.Magneesium on kiirendi. Selleks, et säilitada piisavalt hea tervis on vaja nende kahe aine vahel hoida tasakaalu.

Tasakaal on võti

Mõlemad mineraalid on elutähtsad ja vajavad kriitilist tasakaalu. Andre Voisin kirjutab oma raamatus “Soil, Grass and Cancer” (pinnas, rohi ja vähk) järgmiselt: “Kaltsiumi ei saa võtta teistest mineraalidest eraldi. Kõik elemendid peavad töötama koos, et säilitada tasakaal. Selline on elu fenomen.” Maagiline sõna on tasakaal. ” Kõik muretsevad täna vananemise pärast. Samas peaks muretsema ka bioloogilise vananemise pärast. Raku sees olev kaltsiumi ja magneesiumi suhe on inimese biokeemiline iga. Kahjuks on paljudel tänapäeva lastel juba rakus kõrge kaltsiumi tase. Inimesed, kes söövad kaltsiumirikast toitu, lisamata magneesiumi oma igapäevaellu, sooritavad raku suitsiidi. Lubjastumine põhjustab tuhandeid haigusi. Kui keha kasvab, siis kaltsium rändab luudest pehmetesse kudedesse. Vaid vähesed saavad aru, mida see tegelikult tähendab. Seda on näha väga palju tööstusriikides. Koht, kuhu kaltsium konkreetselt koguneb, sõltub inimese biokeemilisest eripärast. Kui kaltsium ladestub liigestesse, siis nimetatakse seda artriidiks, veresoontes tekib veresoonte lubjastumine, südames aga südamehaigus. Ajus tekib seniilsus. Lubjastumise protsess areneb aeglaselt. See väljendub lõpuks 10, 20, 30 või rohkema aasta pärast. See võib saada alguse lapsepõlves. Kehas pole peaaegu ühtegi pehmet kudet, mis oleks lubjastumise vastu kaitstud, ka erinevad näärmed lubjastuvad samamoodi. See kõik kokku sobib hästi minu meditsiinilise arusaamaga, mis on seotud sõnaga tasakaal – vaimne, hingeline ja füüsiline tasakaal. Kui meie mõistus ja hing on ideaalses korras ja me sööme mürgivaba toitu, siis meil puuduvad ka haiguseid, sest lõppude-lõpuks on igaüks meist teaduslikus mõistes keemialabor.

Allikas: Magneesiumivesi

07 märts

Eessõna: Magneesium ja depressioonid

Ehkki antud essee oli algselt kirjutatud magneesiumiga seotud depressioonikäsitlusest ja magneesiumi rollist depressiooniravis, käsitlen selles ka magneesiumivaegust kui väga paljude muude haigestumuste ja suremuse põhjustajat. See essee on minu “märkmed iseendale” ja te olete teretulnud lugema ja avastama, mida olen leidnud ja koos minuga arutlema neist asjust telefonitsi või e-maili teel. Niipalju, kui on olnud võimalik, on kõik depressiooni käsitlevad uuringud esitletud otsestest meditsiiniuuringutest koos muude ja isiklike uuringutega. Ma olen lihtsalt tunnistaja, kes, olles väga depressiivne, oli huvitatud nägemast, miks lähevad asjad Ameerika meditsiinis valesti. Ma ei ole arst, ei tööta meditsiinialal ega anna meditsiinilist nõu. Olen uurinud toitaineid kui ravimeid alates aastast 1979 igapäevaselt ja olen jõudnud järeldusele, et Ameerika meditsiinis, mitte niivõrd meditsiiniteaduses, on väga palju valesti. Meil on vaja sukelduda tohutusse meditsiiniuuringute kirjandusse nägemaks parimat moodust ja mitte oodata organiseeritud meditsiini järele jõudmist. Selle uurimistöö põhjal olen sunnitud tõdema, et meie tava süüa rafineeritud teraviljatoitu ja tervise vallas toetuda mitte toitumisele vaid ravimitele, on suur viga. Kuni kahekümnendateni oli sajanditepikkune tava, et leib oli põhiliseks toiduks peamiselt tänu sellele, et see sisaldas mineraale, proteiine ja kaloreid. Täna peame me võib-olla mõtlema leivast ja teistest puhastatud/rafineeritud teraviljatoodetest kui “surmatoitudest”, milledest puuduvad või peaaegu puuduvad elutähtsad mineraalid ja vitamiinid. Kui sa seda esseed loed, palun küsi iseendalt, kas see on reaalselt võimalik, et moodsa meditsiini alustalad on rajatud vesiliivale (magneesiumivaegus ja kaltsiumi üleküllus). Sa võid leida mõned vastused siit.
Mis puudutab eelmainitut, siis magneesiumivaegus põhjustab suurt hulka psüühika- ja muid haigusi ja järgnev kirjutis arutleb peaaegu neist kõigist. DEPRESSIOON ON VÄGA KURNAV! See imeb inimesest asjatult välja õnne ja rõõmu ja võib välja imeda isegi elu, kui seda kontrolli alla ei saada. Ma usun, et depressiooni ravib lihtsalt ja kiirelt magneesium. Loe minu lugu ja vaata linkidel olevaid fakte. Paljud lingid juhivad otse meditsiiniartiklitele National Library of Medicine (PubMed) ja teistele autoriteetsetele allikatele. Sa võid leida, et minu lugu depressiooni ravimisest magneesiumiga on oluline ka sinu jaoks. Mäleta minu seisukohta, et depressioon ja eriti stressist ja/või toitumisest tingitud depressioon ja paljud muud allpool arutletud “haigused” on tihti magneesiumidefitsiidi tunnused (kas otseselt või kaudselt liigsest stressist) ja pole psühhoosid.

Riiklik Terviseinstituut (NIH- National Institute of Health) teatas 2000. aastal, et magneesiumipuuduse tunnuseks on depressioon. NIH-i määratletud magnesiumipuuduse tunnuseid on kolme liiki:

 
• Esmased tunnused on (üks või rohkem) ärrituvus, ärevus (kaasaarvatud ka obsessiiv-kompulsiivne häire – Obsessive Compulsion Disorder (OCD) ja Tourette’i sündroom– Tourette syndromev), isutus, väsimus, unetus, lihastõmblused. Muud tunnused on apaatia, segaduses olek, mälu- ja tähelepanuhäired ja õppimisvõime langus.(Märkus: kui see essee näib olevat raskestimõistetav, kontrollige oma magneesiumiseisundit, kas seda pole äkki liiga vähe.)

• Mõõdukad vaegustunnused võivad koosneda ülalloetletust ja võivad väljenduda südamerütmi kiirenemisena, korrapäratu südamekloppimisena ja muude veresoonkonna muutustena (mõned on surmavad).

• Rasked vaegustunnused võivad sisaldada ühte või mitut ülalloetletud tunnust ja ühte või mitut rasket tunnust kaasaarvatud kogu keha kihelemine, kangestus, ja pidev lihaspinge, edasi koos hallutsinatsioonidega ja deliiriumiga (kaasaarvatud depressioon) ja lõpuks nõdrameelsuse dementsus (Alzheimer’i tõbi). Kui Riiklik Terviseinstituut teab seda, siis miks ei kasuta arstid magneesiumi ravimaks depressiooni ja muid psüühikahaigusi (ja füüsilisi haigusi)? 1989. aastal demonstreeris arst ja filosoofiadoktor C. Norman Shealy, et 99%-l depressiivsetel patsientidel on üks või enam neurokeemilist kõrvalekallet; ja et depressioon on keemiline haigus nagu diabeetki, mitte psüühiline haigus. Mulle tundub, et magneesiumi mittetarvitamine depressiooniravis on puhas ametialane kuritegu! Me saame taastada ja päästa elusid!

Järgneval joonisel:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

on näidatud, et magneesiumiioonid on asjaga seotud närvide sünaptilise aktiivsuse keskmes. Oled sa magneesiumist täitsa tühjaks ammutatud või on sul lihtsalt selle puudus?

Vaata seda imelist meditsiinidoktori Priscilla Slagle kiirküsitlust, kes on magneesiumiekspert ja kes on väga huvitatud aitama magneesiumiprobleemidega inimesi. Külasta ka meditsiinidoktorit Herbert C. Mansmann juuniori MAGNEESIUMI UURINGU LABORATOORIUMIS (arhiveeritud), teine väga abivalmis magneesiumiekspert.

Magneesiumipuudus on peamine riskitegur südameprobleemide ja diabeedi puhul ja paljude muude tervisehädade, sh äkksurma puhul. “Magneesiumifaktor“(“The Magnesium Factor“) (autorid Mildred S. Seelig, MD, MPH ja Andrea Rosanoff, PhD) on üks väljapaistev uus raamat maailma juhtivalt magneesiumiuurijalt ja see on ülisoovitav lugemine õppimaks, kuidas ennetada kõrget vererõhku, südamehaigusi, diabeeti ja muid kroonilisi seisundeid. Paljud tänapäeva “haigused” on tegelikult magneesiumivaeguse “tunnused” ja ei ole seega haigused. Teiseks silmade avajaks vaata seda hämmastavat nimekirja ja põhjalikku dokumentatsiooni sadadest “haigustest”, mis pole tihti midagi muud kui magneesiumipuudus. Mis juhtuks “meditsiiniga”, ravimifirmade kasumiga ja rahva tervisega kui neid “haigusi” ravitaks magneesiumiga enne rohkete kõrvaltoimetega ravimite proovimist? Kas selline lähenemine oleks rahva tervise parendamiseks rohkem eetilisem? Kahjuks piirdub see essee liigsuure info piiramise eesmärgil psüühiliste terviseprobleemidega, mis on seotud depressiooni (ja kardioloogiaga), kuid magneesiumipuudusest tulenevad terviseriskid on väga laialdased ja vajavad palju uurimist.

..

Aigar Säde
Loe edasi lisaks siit.

22 veebr.

Magneesiumi ime: toitumisspetsialist magneesiumi olulisusest

Laur 1 carolyn 273x300 Magneesiumi ime: toitumisspetsialist magneesiumi olulisusest

Jaanuaris andis Rootsi veebiraadiole 3Fourteen intervjuu arst Carolyn Dean, kes on spetsialiseerunud neuropatoloogiale, olles ühtlasi ravimtaimede ja nõelravi ning tervisliku toitumise asjatundja. Dean on kirjutanud või olnud kaasautoriks üle 30 raamatule, aidates paremini mõista erinevaid terviseprobleeme. Selles saates keskendub ta peamiselt oma raamatule “Magnesium Miracle (Magneesiumi ime).

 

Magneesiumi kasulikkus ja funktsioonid organismis

Dean rõhutab, et magneesiumi kõiki toimeid inimese organismis on peaaegu võimatu üles lugeda, kuid see on vajalik ligi 1300 erinevaks ensüümireaktsiooniks. See tähendab, et ühest etapist teise jõudmiseks on vaja magneesiumi, vastasel korral protsess aeglustub. Magneesium aktiveerib rakkudes adenosiintrifosfaadi (ATP), mis on oluline energiaallikas, ja kui tunneme end väsinuna, siis saame sellest võitu just magneesiumiga.

Magneesiumil on väga oluline roll ka valkude valmistamisel. Samuti aitab see tasakaalustada kolesterooli, veresuhkrut, aitab närvisüsteemil funktsioneerida ja lõõgastab lihaseid. Viimane on tähtis just naistele, kellel tekivad liigselt kaltsiumi tarbides lihaspingeid ning suureneb südamehaiguste, neerukivide ja veresoonte lupjumise risk.

 

Magneesiumi puudujäägi sümptomid

Magneesiumi puudujääk kehas tekitab selliseid sümptomeid nagu peavalu, migreen, lihaskrambid ja tikid, kõrvetisi maos, kõhukinnisust, liigesevalu, tundetust ja paralüüse, unehäireid, väsimust, depressiooni, diabeeti, südameatakki, põletikke ja neerukive. Kui inimesel on magneesiumipuudus, paneb arst tihti paraku valediagnoosi, sest üldjuhul ei õpetata meditsiinikoolides kuigi põhjalikult toitumist. Sellest tulenevalt kirjutatakse väsimuse korral välja antidepressante ning kõrvetiste ja ärevuse jaoks muid ravimeid.

Magneesium aitab kehast raskemetalle välja viia. Samuti sobib see südame rütmihäirete ja kõrge vererõhu raviks, sest lõõgastab veresoonte seinu. Seetõttu soovitatakse seda rasedatele, kellel on lihaskrambid, kõrge vererõhk ja peavalud.

Mitmed ravimid takistavad mürkainete eemaldamist kehast, kuid magneesium hoopis soodustab maksa mürkainetest vabanemist. Deani sõnul kurdavad paljud inimesed pärast operatsiooni pikaajalist jõuetust, sest nende magneesiumi tase on nullilähedane ja nad ei taastu loomupäraselt.

 

Magneesiumi kogused taastumiseks

Kogused olenevad puudujäägi sümptomitest ja igale inimesele tuleks määrata magneesiumit eraldi. Mõnel tekitavad suuremad kogused magneesiumipulbrit ja -tablette kõhulahtisust, kuid see on pigem positiivne, sest nii ei ole võimalik üledoosi saada. Soovitatav on teha magneesiumi RBC (punaste vereliblede) test, mille testreid saab osta internetist, kuid magneesiumitaseme optimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb teha laboratoorne analüüs. Keskmised RBC-testi näidud on 4,2–6,8 milligrammi detsiliitri kohta, kuid soovitud tulemus peaks olema 6–6,5 mg/dl.

 

Tarbitava magneesiumi variandid

Enim levinud müüdav magneesiumiühend on magneesiumoksiid, mis on organismis raskesti omastatav – ainult 4% imenduv ja ülejäänud viiakse kehast välja. Kergemalt imenduvat magneesiumtsitraati on võimalik tarbida tablettide ja joogivette lisatava pulbrina. Teised võimalused magneesiumi saamiseks on magneesiumsoola (mõrusoola) vann või magneesiumiõli nahale määrimine – need on head moodused lastele, kes ei soovi pulbreid ega tablette.

vannisool Magneesiumi ime: toitumisspetsialist magneesiumi olulisusest

 

Dean juhib tähelepanu asjaolule, et kui me sada aastat tagasi saime hea toitumise korral 500–700 mg magneesiumi päevas, siis tänapäeval ehk 200 mg päevas. See tähendab, et peaksime tarbima palju magneesiumirohkeid toite. Oluline on hoida kergelt kättesaadava kaltsiumi ja magneesiumi vahekorda tasakaalus, sest liigse kaltsiumi tarbimise korral tekivad uued terviseprobleemid.

 

Loodusliku tervishoiu tulevik

ÜRO ja WHO programm The Codex Alimentarius, mis kehtestab toitude ja toidulisandite rahvusvahelised standardid, on paljuski oma usaldusväärsuse kaotanud. Nad soosivad madalakvaliteedilisi toiduaineid, mis sisaldavad ka ohtlikke kemikaale ja sünteetilisi aineid, mis omakorda vähendavad toitude vitamiinisisaldust, tegutsedes sel viisil ravimifirmade kasuks. See tähendab, et looduslikku magneesiumit tarbitakse vähem kui peaks.

Codex Alimentarius 300x137 Magneesiumi ime: toitumisspetsialist magneesiumi olulisusest

 

 

Kuula saadet siit.

Carolyn Deani kodulehekülg www.drcarolyndean.com

Allikas: Telegram

31 jaan.

Magneesiumi ja D-vitamiini võimas sünergia

D-vitamiin

Magneesiumi ühingu meditsiiniline Direktor Dr. Carolyn Dean ütleb, et kasu ja tulemused, mida me peaksime D-vitamiini tarbimisest saama on palju väiksemad, kui magneesiumitase organismis pole piisav. Kuna Magneesium toimib koos D-vitamiiniga on ta ka hädavajalik viimase imendumiseks meie organismis. Ometigi saadakse magneesiumi järjepidevalt alla igapäevase soovitatava normi.

Põhjalikud uuringud on näidanud, et madal D-vitamiini tase organismis on seotud mitmete erinevate haiguste ja seisunditega. Sealhulgas erinevad vähitüübid nagu nt. rinnavähk, eesnäärmevähk, jämesoolevähk. Samuti ka diabeet, südame haigused, artriit, osteoporoos, psoriaas ja vaimsed häired.

Sellal, kui üha enam inimesi mõistab D-vitamiini suurepäraseid omadusi ja kasutegureid, jääb sellest enamasti suur osa omandamata, kuna ei arvestata magneesiumi igapäevase tarbimise tähtsust. „Magneesium on elutähtis osake, mis töötab sünergiliselt koos vitamiin D-ga“ ütleb Dr.Dean.

Piisavas koguses magneesiumi saamine igapäevaselt on meie organismile väga tähtis. Tänu magneesiumile on meie keha võimeline erinevaid aineid omastama ja teostama ainevahetusega seotud protsesse. Tänu sellele omastubki paremini nii D-vitmiin, kui ka näiteks kaltsium. Dr. Dean ütleb, et magneesium aktiveerib juba meie kehas oleva (ladestunud kujul) D-vitamiin, mis omakorda aitab organismil paremini omastada ka kaltsiumi.

Magneesium stimuleerib kindlaid hormoone meie kehas, nagu näiteks Kaltsitoniini. Kaltsitoniin (CT) on 32 aminohappest koosnev peptiidhormoon, mida sekreteerivad põhiliselt kilpnäärme parafollikulaarsed rakud (C-rakud).
Need hormoonid aitavad säilitada luustruktuuri, juhtides verest ja pehmetest kudedest välja kaltsiumit ning suunates need tagasi luudesse. See aitab ennetada luude hõrenemist, teatud artriidi vorme ja neerukive.

Mõningased väljavõtted uuringutest, mis illustreerivad eelnevat juttu:

  • Magneesium on hädavajalik D-vitamiini omastamiseks.
  • Magneesium, parandab D-vitamiini omastatavust ja seeläbi aktiveerib mitmete rakuensüümide tegevust.
  • kõik ensüümid, mis teostavad D-vitamiini omastumist, vajavad magneesiumi. Ensüümid on valgumolekulid, mis stimuleerivad igat keemilist reaktiooni meie kehas.
  • Magneesium osaleb meie immuunsussüteemi parandamisel, tagades parema D-vitamiini omastumise.

Mitmed erinevad luu-uuringud näitavad, et magneesium on väga tähtis toetamaks D-vitamiini omastatavusega kaasnevaid kasutegureid meie luudele.

Kui patoloogid alustasid põhjalikke südameuuringuid, leiti seos südamehaiguste ja meie organismis ladestunud kaltsiumi vahel. D-vitamiin pidurdab kaltsiumi kuhjumist ja hoiab ära halva kolesterooli tekkimist meie arterites. Selleks peab ta olema aktiivses vormis, mille jaoks on aga hädavajalik magneesiumi olemasolu meie organismis. D-vitamiin koos magneesiumiga aitab ennetada veresoonte ummistust, juhtides verest kaltsiumi tagasi meie pehmetesse kudedesse ja luudesse, et ehitada meie kehale terve ja tugev luustruktuur.

Dr. Dean lisab: „Mitmed uuringud näitavad magneesiumi ja D-vitamiini koostöö tähtsust nii südame haiguste ennetamisel, kui luude hõrenemise takistamisel. Samuti fakt, et magneesium tõstab D-vitamiini tõhusust näitab, kui vajalik ta tegelikult meie üldise tervise ja heaolu jaoks on.“

Allikas: Medical news

Loe lisaks erinevate vitamiinide ja mineraalide kasulikkusest SIIT

17 jaan.

17 märki, et sul võib olla magneesiumipuudus

Magneesiumipuudus Meie vaimule

Me kõik teame, mis on magneesium, kuid sageli alahindame seda, kui oluline see mineraal tegelikult Meie kehas on. See osaleb rohkem kui 300 ainevahetusprotsessis, mis tähendab, et magneesiumi puudus mõjutab tervist väga laiaulatuslikult. Meie toidus napib sageli magneesiumi ning mitmed toidulisandid imenduvad halvasti ega aita oluliselt olukorda parandada. Millised on märgid, et sul võib olla magneesiumipuudus, ning mida sel juhul ette võtta?

Üks olulisemaid ülesandeid, mida magneesium kehas täidab, on kaltsiumi transport läbi rakumembraanide. Ilma teiste toitainete abita kaltsium meie luukude tugevdama ei pääse. Lisaks magneesiumile on vajalik veel räni, D- ja K-vitamiin ja magneesium. Liigne vaba kaltsium vereringes põhjustab aga pigem kahju kui kasu – seda on seostatud südame-veresoonkonnahaigustega, kuna see ladestub veresoonte seintele, muutes need jäigaks ja raskesti läbipääsetavaks.

 Mineraalid on sageli olulisemad kui vitamiinid

Magneesium toimib mitmete ensüümide koostises ja põletikuvastastes reaktsioonides. Seetõttu aitab piisav magneesiumihulk kehas ennetada ja leevendada selliseid haigusi nagu artriit ja Alzheimeri tõbi. Lisaks aitab see kõrge vererõhu, diabeedi, hingamisteede probleemide ja paljude muude haiguste puhul.

Mineraalid on sageli olulisemad kui vitamiinid – ilma mineraalideta ei saa vitamiinid imenduda ega moodustuda. Tänu monokultuuride kasvatamisele keskenduvale põllumajandusele, mis sõltub keemilistest väetistest, pestitsiididest ja herbitsiididest, on pinnas magneesiumivaene ning selle tõttu sisaldab ka toit vähem magneesiumi, kui me vajame. Hinnanguliselt on kuni 80% inimestel magneesiumipuudus ja seda ametlike normide põhjal määrates.

 Magneesiumipuuduse sümptomid

Mõned eksperdid leiavad, et ametlikud normid on liiga madalad ja tegelikult peaks magneesiumi tase kehas ja selle tarbimine toiduga olema palju kõrgem. Magneesiumi taseme määramine veretestidega võib olla keeruline, kuna vereseerumi magneesiumitase ei peegelda tegelikku magneesiumi hulka kehas. Testimise asemel on sageli lihtsam vaadata magneesiumipuuduse sümptomeid. Paljud neist sümptomitest võivad olla põhjustatud millestki muust, aga kui mitu alljärgnevat sümptomit korraga esinevad, siis on suure tõenäosusega selle põhjuseks magneesiumipuudus.

  • kaltsiumipuudus ja selle tagajärjed nagu haprad luud ja kergesti lagunevad hambad
  • südame-veresoonkonna haigused, südame rütmihäired ja pekslemine
  • nõrkus
  • probleemid lihastega – krambid, lihaspinge, lihasevalu
  • treemorid (käte, pea, lõua, jalgade värisemine)
  • iiveldus
  • ärevus, stress ja paanikahood
  • kõrge vererõhk
  • II tüübi diabeet
  • respiratoorsed probleemid
  • pearinglus
  • kurnatus
  • kaaliumipuudus
  • neelamishäired
  • mäluhäired
  • segadusesolek
  • unehäired
  • kõhukinnisus
  • silmade valgustundlikkus ja probleemid valgusetaseme muutusega kohanemisel
  • tundlikkus valjude helide suhtes
  • rahutus ja hüperaktiivsus
  • pidev isu soola, magusa või millegi muu järele, mida täpselt nimetada ei oska

 Mida magneesiumipuuduse puhul teha?

Nagu kõigi vitamiinide ja mineraalide puhul on kõige parem tarbida magneesiumi toiduga. Magneesiumirohked on mitmed seemned ja pähklid nagu näiteks kõrvitsa-, päevalille ja seesamiseemned, mandlid ja India pähklid. Mõned oad, rohelised lehtköögiviljad ja spinat, nõges, suvikõrvits, nisuidud, erinevad vetikaliigid ja meretaimed ning kakao aitavad ka magneesiumivarusid täiendada.

Terve soolestiku mikrofloora mängib magneesiumi imendumisel rolli, on leitud, et laktobatsillid võivad mõjutada magneesiumi biokättesaadavust, kuna need lõhustavad magneesiumi imendumist piiravaid aineid.

Magneesiumi on peaaegu võimatu üle tarbida. Juhul kui magneesiumi toidulisandit liiga palju võtta, reageerib keha sellele kõhulahtisusega, väljutades üleliigse. Suur osa müüdavaid magneesiumi toidulisandeid ei imendu aga piisavalt hästi, et tagada igapäevast annust, üledoseerimisest rääkimata. Magneesiumoksiid imendub kehas väga halvasti, magneesiumtsitraat ja -kelaat on enamasti tõhusamad. Magneesiumiõliks nimetatav magneesiumkloriid on naha peale määrituna ka hea magneesiumiallikas ning mõrusoola nime all tuntud aine magneesiumsulfaat imendub vannivette lisades läbi naha, lõõgastades lihaseid ning alandades vererõhku.

Allikas: Telegram

08 jaan.

Magneesium – üks tähtsamaid mineraalaineid sportlasele

Sport

Magneesium on organismis oluline ligi 300 erinevas funktsioonis. Me kaotame organismist regulaarselt mineraalaineid higistamisega, uriiniga, süljega, seepärast peame neid aineid ka regulaarselt tagasi saama. Just magneesium on üks tähtsamaid mineraalaineid, mis on just regulaarselt spordiga tegelejale ülimalt oluline. Väga suur tähtsus on magneesiumil organismi energiavahetuses, ta on oluline lüli lihastegevuses. Sama oluline on magneesiumi tähtsus südamele. Teiselt poolt on magneesiumil tihe koostöö kaltsiumiga. Kui organismis on magneesiumi vähe, suureneb lihastes kaltsiumi sisaldus ja tulemuseks lihaskrambid. Samuti on magneesium oluline organismi verevarustuses.
Kuna spordiga tegelemisel on kõik eeltoodud funktsioonid olulised, on sportlastel väga tähtis teada oma vere magneesiumisisaldust. Ühelt poolt peaks tervislik toit küll meie organismi optimaalse magneesiumisisalduse tagama, kuid just tugevate kehaliste koormuste korral sageli nii ei ole. Sportlased kaotavad palju magneesiumi higistamisega, eriti veel kuumas kliimas. Jooksmisel tunneme järsku säärelihases krampi ja ei oska seda põhjendada. Põhjus on lihtne, sportlane vajab enam magneesiumi. Kuid magneesiumivaegusele võivad viia ka tugev stress, mõned haigused, regulaarne alkoholi tarbimine, erinevad dieedid, mõned ravimid
(kõhulahtistid, diureetikumid).

Järgnevalt mõned magneesiumivaeguse tunnused:
• lihased – lihaskrambid seljas, õlavöötmes, turjas, jalasäärtel, varvastel,
• südame piirkond – valu, südame kloppimine, rõhumistunne,
• peavalu, pearinglemine, migreen, hirmutunne, psüühilised tundlikkushäired,
• hingeldus, mäluhäired,
• seedesüsteem – iiveldus, kõhulahtisus, mao- ja soolekrambid jm.

Paljud enamlevinud toiduained – vorst, liha, rasv, suhkur – ei sisalda magneesiumi. Köögivili sisaldab magneesiumi küllaldaselt, kuid peale toiduvalmistamist enam mitte. Seepärast ongi regulaarselt spordiga tegelejatel sageli oluline magneesiumi täiendav manustamine, olgu siis toidulisandi või ravimpreparaadi kujul. Naistel soovitatakse magneesiumi päevaseks annuseks 300 mg, meestel 350 mg.
Sporditeadlased soovitavad regulaarselt spordiga tegelejatele ka suuremaid annuseid. Eriti tõhus abi töövõimele on magneesiumil vastupidavusalade puhul.

Spordiga tegelemisel kutsuvad täiendava magneesiumivajaduse esile:
• koormuse suur maht ja intensiivsus,
• ületreening,
• ebasoodsad klimaatilised tingimused,
• ajavööndi muutused,
• magneesiumivaegus suurest higistamisest,
• toidu vähene magneesiumisisaldus,
• magneesiumi halb imendumine – toit liialt rasvane ja valgurikas.

 

Allikas: Axellus

24 dets.

Dr. Jaan Suurküla: Magneesium – kasulik koduravim

Magneesiumi jalavann

 

Magneesium võib leevendada või ära hoida:

 

  • Ängistust ja võib isegi ennetada ja parandada
    paanika attakke. Mul on olnud mitu patsienti keda on peetud “närvipuntradeks”, aga kellel tegelikul ainult on olnud oluline magneesiumi puudus ja on saanud lahti nii närivilikusest kui paanikast magneesiumi abil.
  • Alkoholi kasutamisest tulenvevad psüühilised häired. Joomine tekkitab puudust mis on tavaline närvilikuse, rahutuse ja depressioonide põhjus. Puudus on ka seostatut deliirium trementsiga. Sarnane deliirium tekkib ka suurel puudusel teiste põhjuste tõttu. Arvan, et deliirium treemens on peamiselt magneesiumi puuduse seisund – magneesium tervendab seda tavaliselt.
  • See tähendab, et alkoholi tarbimine on tähtis magneesiumi eliminaator. (Teine peamine kahjulik faktor, mis tekkib seoses joomisega)
  • on vabade radikaalide ülekaal kehas, nn oksüdatiivne stress – selle jaoks on vaja antioksüdandid kaasarvatud vitamin C, mis eriti kaitseb aju ja ka teised antioksüdandid, mille kohta kirjutan hiljem.)
  • Astmat
  • Põie krambid põletiku puhul või juhul kui teil on “hüperreaktiivne põis” mille puhul magneesiumi puudus võib olla tähtis põhjustav faktor koos kohapealse põletikuga.
  • Depressiooni – ka vitamin D3 on eriti tähtis koos võtta. See on minu kogemusel kõige tavalisem “pimeda aja depressiooni” põhjus. Üldiselt on minu kogemus, et enamus depressioonidest paistavad olla ühe või teise või mitme puuduste haigused kusjuures eriti vitamiin B12, joodi ja Omega3 puudus on tavalised faktorid. Teatud arstirohud võivad ka tuua depressiooni esile, eriti beta-blokkeerijad mida kasutatakse suurel määral südame pärgarterite haiguse ja kõrge vererõhu puhul – on olemas paremaid alternatiive.
  • Angina pectorist. Leevendab või hoiab isegi ära – leevendades pärgarterite krampi.
  • Südame infarkti. On leitud, et infarkti puhul on peaegu alati magneesium puudus, mis põhjustab nii vereliblete sätestamist ja sellega pärgarerite ummistust kui pärgarterite krampi.
  • Transitoorsed iskeemilised attakkid (TIA) – vanematel kerged “aju rabandused” ajutisega ajuverejooksu häirete tõttu. On valesti arvatud, et see tuleneb mikrotromboosidest (ummistustest väikestes veresoontes). Ma arvan, et veresoonte krambid magneesiumi puuduse tõttu on tähtis ja võibolla peamine TIA põhjus. Ma olen isegi näinud suurt “ajurabandust” käe ja jala osalise paralüüsiga mis kadus täitsa magneesiumi abil.
  • Tavalised südame rütmihäired – leevendab või ennetab
  • Kõrget vererõhku  Aitab eriti kui on nn reniini hüpertoonia – koos D3-vitamiiniga. Paistab aidata vähem kui on küsimus soola ülitundlikusest (reniini ja soola hüpertooniad on selle haiguse kaks peamised kategooriad. Viimast saab praktikas tavaliselt diagnoosida soolast ära hoidmise läbi – kui siis vereõhk väheneb olulisel määral on see diagnoos tõenäolik).
  • Hüpoglükeemiat– madalat veresuhkrut. Magneesiumi abil saab ravinud ära pidevad madala veresuhkru probleemid (intensiivne korduv nälg – on vaja süüa mitu korda päevas,  närvilikkus, värisemine, nõrkuse tunne, südame palpitatsioonid). On tavaline et arvatakse valesti et on küsimus närvi probleemidest, aga magneesium saab need närvisümtpoomid ära parandada. Pange tähele, et sellised sümtpomid on ka tavalised pideva alkhooli joomise puhul mis ka toob kaasa puudust.
  • Unehäireid ja närvipingest põhjendatuid lihaksete pingeid. Odav ja hea uneroht ilma kahjulikute kõrvalmõjudeta.
  • Selja ja kaela valud. Oht saada tugevat valu kaelas ja seljas on olulisel määral suurem puuduse puhul. Võib leevendada ja isegi parandada akuutsed seljavalu.  Võibolla on isegi puudus selja ja kaela valude peamine algpõhjus. Minu kogemusel on olulisel määral kergem parandada selga kui on võetud magneesiumi (ma kasutan teatud osteopaatilised selja parandamis-meetodid) Vitamin D3 on tähtis lisada.
  • Peavalu ja migreeni. Mu kolgemus on ett kui patsient võtab magneesiumi (500-600mg vees lahustavat) migreeni algusel (migreeni valu eelnevate sümptomite  puhul) võib ta atakki ära hoida. Isegi saab vahest varajast valustaadiumit parandada.
  • Hammaste nõrkust ja sellega vähendada kaariesi ohtu kuna magneesium on tähtis hammaste komponent. Vitamin D3 seejuures väga oluline.
Vajalik doos:
On erinev. Päevane vajadus on 400 mg ümber. Puuduse puhul tuleb võtta rohkem 500-600 mg. Kui võtate rohkem kui keha suudab omistada, tekkib ajutine kõhu lahtisus. Selleks et kiiresti ja efektiivselt küllastada keha magneesiumiga on vaja võtta magneesium jalavanni, vaadake Magneesium: Jalavann on parim meetod puuduse puhul.
Diagnoos:
Kahjuks pole arstiteadus Euroopas näidanud huvi magneesiumi diagnoosimisele ja selle pärast pole see olemas tavalise veretestimise puhul. Sellest on kahju, kuna puudus on tavaline ja toob kaasa tähtsaid ja isegi vahest ohtlikke probleeme.
  • Magneesiumi kogus veres ei ole usaldav indikaator kuna keha kippub hoidma alal normaalset kogust veres. Puuduse puhul võib magneesiumi tase vajuda mõnel määral, aga mitte vastavalt puudusele.
  • Kaudsed indikaatorid on Kaaliumi ja Kaltsiumi madal tase. Eriti kui kaaliumi andmine ei korrizeeri kaaliumi puudust on põhjus kahelda magneesiumi puudust.
  • Otseseks ja võibolla kõige täpsemaks testimiseks on vaja mõõta Magneesiumit uriinis 24 tunni jooksul seoses magneesiumi infusiooniga, peale 24 tunni uriini mõõtmist enne infusiooni. Ühekordne magneesiumi ja kreatiniin möötmine uriinis (Mg/kreatiniin kvoot) on lihtsam aga mitte nii usaldusväärne. Parem on samat teha 24 tunnilise uriiniga. See ei määra puuduse suurust kindlasti aga näitab tavaliselt kas on olemas puudus.
  • Kõige parem ja lihtsam laabori meetod magneesiumi puuduse diagnoosimiseks on mõõta magneesiumit vererakkudes (või teistes rakkudes). Vererakkude testi peetakse usaldavaks ka kui mõned arvavad et teiste rakkude mõõtmine on täpsem. Peaks olema tehniliselt võimalik läbi viia Eesti laaborites ja loodan, et seda viikse siise.
  • Praktiline lahendus.  Kõigepealt võivad sümptomid anda põhjust arvata et on olemas puudus (vaadake nimekirja ülal). Jalakrambid ja lihaksete tõmblused on tavalisemad märkid, aga mitte alati usaldusväärsed – mõnedel pole krambid isegi üsna suure puuduse puhul.  Puuduse kindlaks määramiseks kui vereanalüüse pole käepärast, on nn “ex juvantibus diagnoos“.  Lihtsalt võtta magneesiumit ja vaadata kas olukord paraneb. See on OK kuna magneesium ei ole mürgine. Neerud heidavad efektiivselt välja üleliigset magneesiumit.

D.r Jaan Suurküla

D.r Jaan Suurküla
doctorjaan

 

13 dets.

Jalavann – Parim lahendus magneesiumi puuduse korral

Magneesiumi jalavann

 

Sa ilmselt juba tead, et magneesium on üks tähtsamaid mineraalained, mida meie organism normaalseks funktsioneerimiseks vajab. Viimasel ajal on palju räägitud sellest, mis haigusi ja sümptomeid magneesiumi puudus võib põhjustada ja kui vajalik see on.  Eesti juurtega Rootsi arst Dr.Jaan Suurküla annab oma blogis nõu, kuidas kiiresti, soodsalt ja efektiivselt selle elutähtsa mineraali kogust kehas taastada.

Lahendus on lihtne – jalavann.

Magneesium ei imendu hästi läbi soolestiku ja kõhu ning selle suurtes kogustes manustamine põhjustab kõhulahtisust. Täisterades on fütiinhape, mis efektiivselt seob enda juurde tähtsad mineraalid, kaasarvatud magneesiumi, tsingi ja raua. Kui sööd täisteratooteid ja võtad näiteks magneesiumi toidulisandit, siis need mineraalid ei imendu, vaid jäävad sooltesse. Seepärast on raske või peaaegu võimatu toidulisandite abil kehas normi taastada. Kõige efektiivsem omistamine toimub läbi naha, kasutades konsentreeritut magneesiumilahust.

Magneesiumkloriidon ka Eestis kättesaadav ning selle hind tuleb sadades kordades odavam kui toidulisandeid ostes.

Kasutamiseks soovitab dr. Jaan Suurküla iga päev 15-20 minutit teha jalavanni. Liitri kuuma vee kohta lisada näputäis magneesiumkloriidi soola. Vett peab olema nii palju, et kataks jala selja. Veel efektiivsem on käsnaga soola lahust kehale määrida. Kohtadesse, kus nahk on õhuke – kõht, käte ja puusade sisemised pooled.

Sellise meetodi arendas välja dr.Norman Shealy, kes on palju tegelenud magneesiumi teraapiaga. Ta kasutas magneesiumkloriidi ja leidis, et juba kuu aja pärast oli 75% patsientidest saavutanud magneesiumi külluse. Shealey kogemus on, et toidulisanditega võtab külluse saavutamine mitu aastat.

Magneesiumi külluse saavutamisega leidis Shealy, et DHEA hormoon tõusis normaalsele tasemele. Selle väga tähtsa hormooni puudust on seostatud varajase vananemisega ja mitmete haigustega, eriti südame infarktiga.

Tugeva magneesiumivaeguse võimalikud sümptomid:

  • Südame arütmia
  • Südamehaigused
  • Peavalud ja migreenid
  • Depressioon
  • Vaimuhaigused
  • Lihaskrambid jalgades
  • Menstruaalkrambid
  • Lihaste tõmblemine
  • Lihasvalu
  • Valutavad hambad
  • Ärevus ja ärrituvus
  • Rahutud jalad
  • Unetus
  • Kõrge vererõhk
  • Pidev väsimus
  • Osteoporoos
  • Suhkrutõbi
  • Nälg, isegi kui kõht on täis

 

Magneesium on oluline, sest:

  • on seotud insuliinitundlikkusega. Seetõttu madal magneesiumi tarbimine viitab paljudes uurimustes, kuid mitte kõikides, teise tüübi diabeedi tekkimist.
  • on hädavajalik, et lihased oleksid võimelised lõdvestuma. Kui kehas on vähe magneesiumi, võetakse seda ära vähemtähtsatest kohtadest nagu jalalihased ning suunatakse südamelihasesse, mille lõdvestumisvõime on tunduvalt olulisem.
  • on tõestatud seos depressiooni, väsimuse ja psüühikahäirete ravimisega ning üleüldiselt neuropatoloogia ehk vaimuhaiguste vältimisega.
  • tugevdab hambaid
  • hoiab ära südame infarkti. On leitud, et infarkti puhul on peaegu alati magneesiumi puudus.
  • leevendab unehäireid. Jalavann enne magamaminekut on rahustav ja lõõgastav.
  • leevendab ja hoiab ära hüpoglükeemiat – madalat veresuhkrut. Magneesiumi abil saab ravida pidevaid madala veresuhkru probleeme (intensiivne korduv nälg – on vaja süüa mitu korda päevas,  närvilikkus, värisemine, nõrkuse tunne, südame tukslemine)
  • leevendab ja aitab ära hoida selja- ja kaelavalu. Optimaalse magneesiumi tasemega kehas võib olla tunduvalt kergem nendest valudest lahti saada.

 

Allikas: oleteadlik.ee

02 dets.

Magneesiumipuudus – kuidas ära tunda?

maasikasõKas olete kimpus väsimuse, närvilisuse, ebaharilikult kõrge vererõhu ja jalakrampidega? Jah,võib olla, et vajaksite puhkust eemal igapäevastressist koos korraliku massaažikuuriga, aga tuleks ka veenduda, kas teie organism saab piisavalt igapäevaseks normaalseks toimimiseks vajalikke aineid. Kõigi eelmainitud murede põhjuseks võib olla magneesiumipuudus.

Magneesium on vajalik lihaskoe lõõgastumisel ja närvitalitlusel. See mineraalaine lõõgastab veresooni ja on oluline südamelihase häireteta tööks. Magneesium, mida on nimetatud ka looduslikuks kaltsiumikanali blokaatoriks, aitab korraldada südamelöökide sagedust ja lihaste kokkutõmbumist, vähendab trombide teket, reguleerib ioonide liikumist rakku ja sealt välja. Kui magneesiumi napib siis on kaaliumi kanal avatud ja kaalium lahkub selle kaudu rakust. Magneesiumi vähesus põhjustab kaltsiumi ja naatriumi kuhjumist organismis, mis vereringet häirides tõstab vererõhku. See, aga võib viia südamearütmia ja rabanduseni.

Magneesium on tähtis luukoele, kui organismis on magneesiumitase madal, ei jää kaltsium luudesse. Samuti osaleb magneesium rasvade ainevahetuses, magneesiumi puudus põhjustab vere kolesteroolisisalduse tõusu ehk düslipideemiat.

Kõige rohkem on organismis magneesiumi  aktiivseima ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud.

Magneesiumipuudulikkuse sümptomid

Esimesed magneesiumipuudulikkuse sümptomid on valulikud jalakrambid ja  n.ö „jooksvad sipelgad“ kätel ja jalgadel, silmalau tõmblemine,  siia võib lisada veel ka püsiva väsimuse ja närvilisuse.

Nende esimeste ohumärkide ignoreerimine viib halvimal juhul tõsise haigestumiseni: pidev magneesiumipuudulikkus kehas võib põhjustada kõrget vererõhku, diabeeti või südame-veresoonkonna probleeme.

Miks magneesiumi ei jätku?

Magneesium on mineraalaine, mis sõltub oluliselt inimese enda eluviisist. Kuna organism on võimeline igapäevaselt ainult murdosa vajalikust magneesiumikogusest talletama, on magneesiumipuudus kerge tekkima.

Mis siis põhjustab magneesiumipuudulikkust:

–       Kõige sagedamini põhjustavad magneesiumipuudulikkust valed toitumisharjumused. See puudutab ka dieeditajaid, kes end toiduga liialt piiravad.

–       imendumine soolest-joogivee pehmendamine, karastusjookide valmistamine deioniseeritud veest, millele lisatakse fosforhapet, vähendab magneesiumi saamist soolest. Fosforhape seob selle vähesegi magneesiumi veest, moodustub vesilahustumatu sool, mis väljutatakse soole kaudu. Kui toidus on suur rasvasisaldus , segab see magneesiumi imendumist. Ka suur kaltsiumi ja D-vitamiini sisaldus vähendab magneesiumi imendumist. Näiteks rasvase juustu söömisel, kus on ka palju kaltsiumit peale rasva, väheneb magneesiumi imendumine.

–       Normaalselt töötavatest neerudest peaks u95% sinna sattunud magneesiumist tagasi imenduma, seda aga ei juhtu kui toiduga koos on võetud alkoholi, mitu tassi kohvi, kui toidus on palju valku, kaltsiumi, soola. Magneesiumit viivad välja organismist ka mõned ravimid nagu näiteks diureetikumid ja kortikosteroidid.

Kui palju magneesiumit vajame:

Magneesiumivajadus on igal inimesel erinev, sõltudes füüsilisest aktiivsusest, kehakaalust. Täiskasvanu ööpäevane vajadus on 280-450mg.

Magneesiumivajadus suureneb vaimse ja füüsilise stressi korral.

Selle puudus võib tekkida tegusatel inimestel, kelle elus on ületöötamise ja stressi- periood, eriti kui lõõgastuseks kiputakse liialdama alkoholiga.

Suurema magneesiumi vajadusega on ka sportlased, puberteedieas lapsed ning noorukid, rasedad ja imetavad emad.

Kust saame magneesiumi?

Igapäevastest toiduainetest saame magneesiumi päevalille-ja kõrvitsaseemnetest, nisu- ja kaerakliist, kakaopulbrist, kreeka ja india pähklitest. Teda leidub ka pekaani- ja pistaatsiapähklites, kookos- ja täisterahelvestes, tatras, hirsis ning ubades. Tagasihoidlikuma magneesiumisisaldusega on rohelised lehtköögiviljad, punapeet, kartul, tomat, herned, läätsed, sojaoad, viigimarjad, õunad, aprikoosid ja banaanid. Oma osa annab ka loomne toit, kus on magneesiumi sisaldus küll väiksem, aga see-eest selle omastatavus parem. Kuna merevesi sisaldab magneesiumi siis räim, lõhe, tuunikala ja ka vähilised annavad meile samuti magneesiumi. Ka piimas, munas, lihas ja juustus leidub natuke kergesti omastatavat magneesiumi.

Triinu Entsik-Grünberg
Südameapteekide nõustamisteenuste juht

Allikas: sudameapteek.ee