Talvisel ajal, kui kodumaist värsket kraami saada pole, on eriti oluline pöörata tähelepanu mineraalidele. Seetõttu avaldame kordusena 3. aprillil 2013 ilmunud artikli.

Vana-Kreeka linna Magneesia järgi nime saanud keemilise elemendi vastu tunnevad suurt huvi nii toitumisteadus, füsioloogia kui ka kliiniline meditsiin. Magneesium võib olla kõige olulisem mineraalaine inimese kehas ja selle puudumine võib olla paljude terviseprobleemide põhjuseks. Tänapäeval vaevlebki suur osa inimesi magneesiumipuuduse käes.

Inimene võiks saada iga päev 500–700 mg magneesiumi päevas, kuid tänapäevase toitumise juures võib see number olla mitu korda väiksem. Tavapärasest rohkem magneesiumi vajavad rasedad ja imetavad naised, kiire kasvu eas lapsed, eakad inimesed ja tippsportlased.

Üle maailma on täheldatud magneesiumi vähenemist pinnases ja seetõttu ka taimedes. Inimesed söövad tänapäeval mitu korda rohkem toitu kui aastasadu tagasi, aga ometi vaevlevad toitainete puuduses.

Magneesiumi ülesanded kehas

Magneesiumil on kehas väga palju ülesandeid. See on osaline ATP tootmises rakkudes, mis on keha energiaallikas; see on oluline lihaste ja närvirakkude töös ning eelkõige lõõgastumise protsessis. Kaltsium ja magneesium vastutavad lihases vastandlike protsesside eest – kaltsium on oluline lihase kontraktsioonil ja magneesium lihase lõõgastumisel. Kui kehas on kaltsiumi ja magneesiumi tasakaal paigast ära kaltsiumi kasuks, siis tekivad kergesti lihaskrambid.

Samuti on magneesiumil oluline roll kaltsiumi ainevahetuses kehas. Magneesium on oluline keha puhastamisel mürkidest. Magneesiumi on vaja südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks ning süsivesikute ainevahetuse mõjutamiseks ja aminohapete aktiveerimiseks. Inimese kehas on üle 300 ensümaatilise süsteemi, mis vajavad toimimiseks piisavat magneesiumi.

Magneesiumi puudujääk

Arvatakse, et tänapäevase toitumise juures on 80% inimestest magneesiumi puudus. Kindlasti on tugev magneesiumi puudus kroonilistel alkohoolikutel, diabeetikutel, maksatsirroosi, ateroskleroosi, neeruhaiguste ja kroonilise kõhulahtisusega inimestel ning pikaajalisel oksendamisel või suhkrurikaste toitude kestval liigtarbimisel.

On palju ravimeid, mis vähendavad keha magneesiumivarusid. Pooled antibiootikumidest sisaldavad fluoriidimolekuli ning see blokeerib rakutasandil magneesiumi tööd. Magneesiumipuudust on laboratoorsete testide abil raske määrata, kuna organism hoiab vere magneesiumisisaldust võimalikult stabiilsena, et tagada südamelihase normaalne töö.

Magneesiumi puudujääk kehas põhjustab lihaskrampe ja -nõrkust, osteoporoosi, koordinatsioonihäireid, ärevust, südame rütmihäireid, migreeni, unehäireid, depressiooni, närvilisusehoogusid ja kroonilist väsimust. On leitud, et magneesium võib leevendada selliseid probleeme nagu mäluhäired, lapseea hüperaktiivsus, söögisuga seotud häired ja kõrge vererõhk.

Magneesiumi allikad

Toidus või toidulisanditega tarbitava magneesiumi ja kaltsiumi suhe võiks olla 3 : 1 või 4 : 1 magneesiumi kasuks. Toidu magneesiumisisaldus oleneb suurel määral sellest, kus on see kasvanud ja milline on olnud pinnase magneesiumisisaldus. Magneesiumi ei ole sisuliselt võimalik üle tarbida ja liiga suur doos annab kõhtu lahtistava efekti, erinevalt kaltsiumist, mille üledoseerimine põhjustab kõhukinnisust ja kaltsifikatsioonide tekkimist kehas.

Uuringud on näidanud, et kaltsiumi toidulisandeid tarbivatel naistel võib olla suurenenud südamehaiguste risk, kuna üleliigne kaltsium ei välju kehast, vaid ladestub veresoonte seintel.

Väga head magneesiumi allikad on erinevad vetikaliigid ja meretaimed, nisuidud, mandlid, erinevad pähklid ja seemned ning kakao. Magneesiumi on võimalik saada ka, võttes mõrusoolavanne – mõrusoola nime all tuntud aine on magneesiumsulfaat imendub ka läbi naha, lõõgastades lihaseid ning alandades vererõhku. Magneesiumi toidulisandite puhul on väga oluline, millises ühendis magneesium on. Magneesiumoksiid imendub kehas väga halvasti, paremaid tulemusi annavad magneesiumtsitraat ja -kelaat.

Allikas: Telegram