04 dets.

Kuidas magneesiumipuudust ära tunda?

Kas oled kimpus väsimuse, närvilisuse, ebaharilikult kõrge vererõhu ja jalakrampidega? See võib olla märk magneesiumipuudusest.

Miks organismil on magneesiumi vaja? Miks magneesiumipuudus tekib? Millised toiduained on magneesiumiallikateks?

Miks on organismil magneesiumi vaja?

  • Magneesium lõõgastab veresooni ja on oluline südamelihase häireteta tööks.
  • Magneesium aitab korraldada südamelöökide sagedust ja lihaste kokkutõmbumist, vähendab trombide teket, reguleerib ioonide liikumist rakku ja sealt välja.
  • Magneesiumi vähesus põhjustab kaltsiumi ja naatriumi kuhjumist organismis, mis vereringet häirides tõstab vererõhku. See omakorda võib viia südamearütmia ja rabanduseni.
  • Magneesium on tähtis luukoele. Kui magneesiumitase on organismis madal, ei jää kaltsium luudesse. Magneesiumipuudus tõstab ka vere kolesteroolisisaldust.

Kuidas magneesiumipuudust ära tunda?

Esimesteks ohumärkideks on tavaliselt:

  • valulikud jalakrambid ja n-ö jooksvad sipelgad kätel ja jalgadel,
  • silmalau tõmblemine,
  • püsiv väsimus ja närvilisus.

Nende sümptomite ignoreerimine viib halvimal juhul tõsise haigestumiseni.

Pidev magneesiumipuudulikkus kehas võib põhjustada kõrget vererõhku, diabeeti või südame-veresoonkonna probleeme.

Et kindlaks teha, et kehal on magneesiumipuudus, on soovitatav teha vereanalüüs, selleks soovitame esmalt pöörduda perearsti poole. Mineraalainete testi pakub ka SYNLAB labor. Loe selle kohta rohkem siit.

Miks magneesiumi ei jätku?

Magneesium on mineraalaine, mis sõltub oluliselt inimese enda eluviisist.

Kuna organism on võimeline iga päev ainult murdosa vajalikust magneesiumikogusest talletama, on magneesiumipuudus kerge tekkima.

  • Kõige sagedamini põhjustavad magneesiumipuudulikkust valed toitumisharjumused. See puudutab ka dieedipidajaid, kes end toiduga liialt piiravad.
  • Joogivee pehmendamine ja karastusjookide valmistamine deioniseeritud veest, millele lisatakse fosforhapet, vähendab magneesiumi saamist soolest. Fosforhape seob selle vähesegi magneesiumi veest, mistõttu moodustub vesilahustumatu sool, mis väljub organismist soole kaudu.
  • Ka väga rasvane, kaltsiumi- ja D-vitamiinirikas toit segab magneesiumi imendumist. Näiteks takistab magneesiumi imendumist organismis rasvase juustu söömine, sest lisaks rasvale on selles ka ohtralt kaltsiumi.
  • Normaalselt töötavatest neerudest peaks u 95% sinna sattunud magneesiumist organismi tagasi imenduma, seda aga ei juhtu, kui toiduga koos on tarbitud alkoholi, mitu tassi kohvi või kui toidus on palju valku, kaltsiumi, soola.
  • Magneesiumi viivad organismist välja ka mõned ravimid, näiteks diureetikumid ja kortikosteroidid.

Kui palju on magneesiumi vaja?

Magneesiumivajadus on igal inimesel erinev, sõltudes näiteks füüsilisest aktiivsusest ja kehakaalust.

Täiskasvanu ööpäevane vajadus on 280–450 mg.

  • Vaimse ja füüsilise stressi korral vajab organism rohkem magneesiumi.
  • Magneesiumivajadusele peaksid rohkem tähelepanu pöörama tegusad inimesed, kelle elus on ületöötamise- või stressiperioode, eriti kui lõõgastuseks kasutatakse alkoholi.
  • Suurema magneesiumivajadusega on ka sportlased, puberteedieas lapsed ning noorukid, samuti rasedad ja imetavad naised.

Kust saame magneesiumi?

Igapäevastest toiduainetest saame magneesiumi

  • päevalille- ja kõrvitsaseemnetest,
  • nisu- ja kaerakliist,
  • kakaopulbrist,
  • Kreeka ja India pähklitest.

Magneesiumi leidub ka

  • pekaani- ja pistaatsiapähklites,
  • kookos- ja täisterahelvestes,
  • tatras,
  • hirsis
  • ubades.

Tagasihoidlikuma magneesiumisisaldusega on rohelised lehtköögiviljad, punapeet, kartul, tomat, herned, läätsed, sojaoad, viigimarjad, õunad, aprikoosid ja banaanid.

Allikas: Südameapteek

11 nov.

Ajatu: Magneesium – kõige olulisem mineraalaine inimese kehas

Talvisel ajal, kui kodumaist värsket kraami saada pole, on eriti oluline pöörata tähelepanu mineraalidele. Seetõttu avaldame kordusena 3. aprillil 2013 ilmunud artikli.

Vana-Kreeka linna Magneesia järgi nime saanud keemilise elemendi vastu tunnevad suurt huvi nii toitumisteadus, füsioloogia kui ka kliiniline meditsiin. Magneesium võib olla kõige olulisem mineraalaine inimese kehas ja selle puudumine võib olla paljude terviseprobleemide põhjuseks. Tänapäeval vaevlebki suur osa inimesi magneesiumipuuduse käes.

Inimene võiks saada iga päev 500–700 mg magneesiumi päevas, kuid tänapäevase toitumise juures võib see number olla mitu korda väiksem. Tavapärasest rohkem magneesiumi vajavad rasedad ja imetavad naised, kiire kasvu eas lapsed, eakad inimesed ja tippsportlased.

Üle maailma on täheldatud magneesiumi vähenemist pinnases ja seetõttu ka taimedes. Inimesed söövad tänapäeval mitu korda rohkem toitu kui aastasadu tagasi, aga ometi vaevlevad toitainete puuduses.

 

Magneesiumi ülesanded kehas

Magneesiumil on kehas väga palju ülesandeid. See on osaline ATP tootmises rakkudes, mis on keha energiaallikas; see on oluline lihaste ja närvirakkude töös ning eelkõige lõõgastumise protsessis. Kaltsium ja magneesium vastutavad lihases vastandlike protsesside eest – kaltsium on oluline lihase kontraktsioonil ja magneesium lihase lõõgastumisel. Kui kehas on kaltsiumi ja magneesiumi tasakaal paigast ära kaltsiumi kasuks, siis tekivad kergesti lihaskrambid.

Samuti on magneesiumil oluline roll kaltsiumi ainevahetuses kehas. Magneesium on oluline keha puhastamisel mürkidest. Magneesiumi on vaja südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks ning süsivesikute ainevahetuse mõjutamiseks ja aminohapete aktiveerimiseks. Inimese kehas on üle 300 ensümaatilise süsteemi, mis vajavad toimimiseks piisavat magneesiumi.

 

Magneesiumi puudujääk

Arvatakse, et tänapäevase toitumise juures on 80% inimestest magneesiumi puudus. Kindlasti on tugev magneesiumi puudus kroonilistel alkohoolikutel, diabeetikutel, maksatsirroosi, ateroskleroosi, neeruhaiguste ja kroonilise kõhulahtisusega inimestel ning pikaajalisel oksendamisel või suhkrurikaste toitude kestval liigtarbimisel.

On palju ravimeid, mis vähendavad keha magneesiumivarusid. Pooled antibiootikumidest sisaldavad fluoriidimolekuli ning see blokeerib rakutasandil magneesiumi tööd. Magneesiumipuudust on laboratoorsete testide abil raske määrata, kuna organism hoiab vere magneesiumisisaldust võimalikult stabiilsena, et tagada südamelihase normaalne töö.

Magneesiumi puudujääk kehas põhjustab lihaskrampe ja -nõrkust, osteoporoosi, koordinatsioonihäireid, ärevust, südame rütmihäireid, migreeni, unehäireid, depressiooni, närvilisusehoogusid ja kroonilist väsimust. On leitud, et magneesium võib leevendada selliseid probleeme nagu mäluhäired, lapseea hüperaktiivsus, söögisuga seotud häired ja kõrge vererõhk.

 

Magneesiumi allikad

Toidus või toidulisanditega tarbitava magneesiumi ja kaltsiumi suhe võiks olla 3 : 1 või 4 : 1 magneesiumi kasuks. Toidu magneesiumisisaldus oleneb suurel määral sellest, kus on see kasvanud ja milline on olnud pinnase magneesiumisisaldus. Magneesiumi ei ole sisuliselt võimalik üle tarbida ja liiga suur doos annab kõhtu lahtistava efekti, erinevalt kaltsiumist, mille üledoseerimine põhjustab kõhukinnisust ja kaltsifikatsioonide tekkimist kehas.

Uuringud on näidanud, et kaltsiumi toidulisandeid tarbivatel naistel võib olla suurenenud südamehaiguste risk, kuna üleliigne kaltsium ei välju kehast, vaid ladestub veresoonte seintel.

Väga head magneesiumi allikad on erinevad vetikaliigid ja meretaimed, nisuidud, mandlid, erinevad pähklid ja seemned ning kakao. Magneesiumi on võimalik saada ka, võttes mõrusoolavanne – mõrusoola nime all tuntud aine on magneesiumsulfaat imendub ka läbi naha, lõõgastades lihaseid ning alandades vererõhku. Magneesiumi toidulisandite puhul on väga oluline, millises ühendis magneesium on. Magneesiumoksiid imendub kehas väga halvasti, paremaid tulemusi annavad magneesiumtsitraat ja -kelaat.

 

Allikas: Telegram

 

05 okt.

Magneesium – kõige olulisem mineraalaine inimese kehas

 

Vana-Kreeka linna Magneesia järgi nime saanud keemilise elemendi vastu tunnevad suurt huvi nii toitumisteadus, füsioloogia kui ka kliiniline meditsiin. Magneesium võib olla kõige olulisem mineraalaine inimese kehas ja selle puudumine võib olla paljude terviseprobleemide põhjuseks.

Tänapäeval vaevleb suur osa inimesi magneesiumipuuduse käes

Inimene võiks saada iga päev 500-700 mg magneesiumi päevas, kuid tänapäevase toitumise juures võib see number olla mitu korda väiksem. Tavapärasest rohkem magneesiumi vajavad rasedad ja imetavad naised, kiire kasvu eas lapsed, eakad inimesed ja tippsportlased.

Üle maailma on täheldatud magneesiumi vähenemist pinnases ja seetõttu ka taimedes. Inimesed söövad tänapäeval mitu korda rohkem toitu kui aastasadu tagasi, aga ometi vaevlevad toitainete puuduses.

Magneesiumi ülesanded kehas

Magneesiumil on kehas väga palju ülesandeid. See on osaline ATP tootmises rakkudes, mis on keha energiaallikas; see on oluline lihaste ja närvirakkude töös ning eelkõige lõõgastumise protsessis. Kaltsium ja magneesium vastutavad lihases vastandlike protsesside eest – kaltsium on oluline lihase kontraktsioonil ja magneesium lihase lõõgastumisel. Kui kehas on kaltsiumi ja magneesiumi tasakaal paigast ära kaltsiumi kasuks, siis tekivad kergesti lihaskrambid.

Samuti on magneesiumil oluline roll kaltsiumi ainevahetuses kehas. Magneesium on oluline keha puhastamisel mürkidest. Magneesiumi on vaja südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks ning süsivesikute ainevahetuse mõjutamiseks ja aminohapete aktiveerimiseks. Inimese kehas on üle 300 ensümaatilise süsteemi, mis vajavad toimimiseks piisavat magneesiumi.

Magneesiumi puudujääk

Arvatakse, et tänapäevase toitumise juures on 80% inimestest magneesiumi puudus. Kindlasti on tugev magneesiumi puudus kroonilistel alkohoolikutel, diabeetikutel, maksatsirroosi, ateroskleroosi, neeruhaiguste ja kroonilise kõhulahtisusega inimestel ning pikaajalisel oksendamisel või suhkrurikaste toitude kestval liigtarbimisel.

 

 

 

 

 

 

On palju ravimeid, mis vähendavad keha magneesiumivarusid. Pooled antibiootikumidest sisaldavad fluoriidimolekuli ning see blokeerib rakutasandil magneesiumi tööd. Magneesiumipuudust on laboratoorsete testide abil raske määrata, kuna organism hoiab vere magneesiumisisaldust võimalikult stabiilsena, et tagada südamelihase normaalne töö.

Magneesiumi puudujääk kehas põhjustab lihaskrampe ja -nõrkust, osteoporoosi, koordinatsioonihäireid, ärevust, südame rütmihäireid, migreeni, unehäireid, depressiooni, närvilisusehoogusid ja kroonilist väsimust. On leitud, et magneesium võib leevendada selliseid probleeme nagu mäluhäired, lapseea hüperaktiivsus, söögisuga seotud häired ja kõrge vererõhk.

Magneesiumi allikad

Toidus või toidulisanditega tarbitava magneesiumi ja kaltsiumi suhe võiks olla 3 : 1 või 4 : 1 magneesiumi kasuks. Toidu magneesiumisisaldus oleneb suurel määral sellest, kus on see kasvanud ja milline on olnud pinnase magneesiumisisaldus. Magneesiumi ei ole sisuliselt võimalik üle tarbida ja liiga suur doos annab kõhtu lahtistava efekti, erinevalt kaltsiumist, mille üledoseerimine põhjustab kõhukinnisust ja kaltsifikatsioonide tekkimist kehas.

Uuringud on näidanud, et kaltsiumi toidulisandeid tarbivatel naistel võib olla suurenenud südamehaiguste risk, kuna üleliigne kaltsium ei välju kehast, vaid ladestub veresoonte seintel.

Väga head magneesiumi allikad on erinevad vetikaliigid ja meretaimed, nisuidud, mandlid, erinevad pähklid ja seemned ning kakao.

 

Jalavann magneesiumipuuduse leevendamiseks.

 

Kuigi magneesiumi omastamine toidust on väga oluline, siis mitmes mõttes veelgi lihtsam on laadida organism magneesiumiga nahapinna kaudu. Selleks sobiliku jalavannimeetodi arendas välja üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid eksperte krooniliste valude käsitlemise alal, dr. Norman Shealy. Ta kasutab selleks magneesiumkloriidi, kui kõige loomulikumat ja paremini omastatavamat magneesiumi vormi. Oma uuringutes on dr. Norman Shealy näidanud, et 75% patsientidest saavutab magneesiumi külluse ühe kuu pikkuse kuuri tulemina. Shealy kogemuste põhjal võtab sama tulemini jõudmine toidulisandite abil 6 kuud, kuni mitu aastat.

Toidulisandite probleem on nende vähene efektiivsus, kuna neis kasutatava oksiidse magneesiumi imendumise määr läbi sooleseina on väga madal, ainult 4%. Suukaudsed magneesiumoksiidil põhinevad preparaadid on kõige levinumaks apteekides müüdavateks organismis magneesiumi sisaldust tõstvateks ravimiteks.

Mitmetest teistest ühenditest, näiteks magneesiumi soolast MgCl2 (magneesiumkloriid) on aga magneesium palju paremini omastatav. Paraku ei sobi magneesiumkloriid aga oma happesuse tõttu söömiseks.

Magneesiumkloriid, millega jalavanni teha, on kümnetes kordades efektiivsem ja odavam, kui oksiidipõhised medikamendid ning toidulisandid.

Magneesiumkloriidi jalavannis kasutamine on täiesti ohutu. v.a inimestele, kellel on diagnoositud väga raske neerupuudulikkus, tugev soolte ummistus või bradükardia (väga madal pulss).

11 sept.

Miks on magneesium oluline ja kuidas see töötab?

Vaatlus mikroskoobi all ?

Magneesiumi toiteväärtus on tihedalt seotud energia tootmise, hapnikutarbimise, kesknärvisüsteemi funktsioneerimisega, elektrolüütide tasakaalu, glükoosi ainevahetuse ja lihaste aktiivsusega, sealhulgas ka kõige olulisema lihase – südamelihase. Selleks, et lähemalt vaadelda magneesiumi tähtsust südamelihasele peame välja võtma oma mikroskoobid. Jah, see jõuab välja rakutasandile ja isegi molekulaartasandile.

Magneesium mängib eluliselt tähtsat rolli paljudes energia tootmise funktsioonides. See on lahutamatu osa energia (ATP) ja valkude molekulides. Ilma magneesiumita ei ole südamelihas võimeline korralikult kokku tõmbuma ja lõdvestuma. Magneesium on samuti oluline element rakumembraani ehitamisel ja eluliselt tähtis rakkude elektrolüütide tasakaalu säilitamiseks. Kuna süda koosneb rakkudest, siis mängib magneesium lahutamatut rolli südamelihase tegevuses. Kui magneesiumitasemed langevad liiga madalale, siis keha üritab kõigest väest sellega kohaneda, aga need peamised energiatootmise funktsioonid ja raku struktuur on kahjustatud ning sellega kaasnevad südame-veresoonkonna haigused ja selle sümptomid.

Magneesium on tähtis aspekt raku funktsioonile ja struktuurile nii rakutasandil, mikroraku tasandil kui ka valgu struktuuri tasandil. Magneesiumipuudus on esimesena tuntav just seal.

Ilma piisava magneesiumita ei ole rakk võimeline hoidma õiget arvu energiamolekule (ATP), et korralikult funktsioneerida. Kuid see ei ole veel kõik. Kui magneesiumitasemed langevad allapoole teatud taset, siis hakkab peaaegu kõik paigast ära minema. Naatriumi tasakaal hakkab minema, elektrolüütide tasakaal samuti. Rakk ei ole võimeline omama tervet ja optimaalset membraani süsteemi. Kaltsium ja naatrium lähevad piirkondadesse, kus nad ei peaks olema ja rakk hakkab kaotama oma võimet korrektselt “lainetada” aktiivse ja mtiteaktiivse oleku vahel. Kulutades liiga kaua aega üleaktiivses biokeemias ja kui tasakaalu pole võimalik saavutada juhul kui rakus pole piisavalt magneesiumi, siis jääb rakk aina nõrgemaks ja nõrgemaks, sest tal puudub energia, et teha kõiki asju, mida ta peaks tegema.

Miks meil on magneesiumipuudus?

Inimesed, kes peamised töödeldud toitu söövad võivad suure tõenäosusega magneesiumipuuduse all kannatada.

Paljud töödeldud toidud sisaldavad rafineeritud nisujahu, mitte täisterajahu ja sellel rafineeritud nisujahul on enamus loomulikust magneesiumist, mis sisaldub naturaalses jahus eemaldatud. See on “rikastatud” raua ja 4 B-vitamiiniga, kuid mitte magneesiumiga.

Madalate magneesiumitasemete mõju

Kui teil on magneesiumipuudus, siis saavad rakkudes alguse erinevad talitlushäired.

  • Veri kipub hüübima, isegi siis kui ei ole tegemist haava, lõikuse või verejooksuga. Kui see hüübimine tekib veresoontes, siis loob see südameinfarkti või -insuldi riski.
  • Adrenaliini sekretsioon suureneb põhjendamatult
  • Rakud hakkavad adrenaliini stimulatsioonile üle reageerima
  • Kolesterooli tootmine ja ainevahetus muutuvad ebanormaalseteks
  • Kõik lihasrakud, sealhulgas ka need, mis on südamelihases ja veresoontes kipuvad kokku tõmbuma ja ei suuda lõdvestuda
  • On suurenenud vabade radikaalide tootmine ja vastuvõtlikkus oksüdatiivsele stressile
  • Arterid jäigastuvad ja toimub lupjumine liigse halva kolesterooli ja liigse kaltsiumi tõttu
  • Glükoos ei ole insuliini resistentsuse tulemusena korralikult töödeldud, mis võib viia II tüübi diabeedini ja paljude teiste häirete juurde, mis kõik viivad südamehaigusteni.

Kui rakkudes, kudedes, organites ja süsteemides on piisavalt magneesiumi, siis neid kohutavaid tagajärgi ei esine ja süda ning veresooned on terved igal tasandil.

  • Molekulaarsel tasandil on optimaalsed magneesiumitasemed justkui looduslik antioksüdant, mis kaitseb molekule vabade radikaalide kahjustuste eest.
  • Ensüümide tasandil tagavad piisavad magneesiumitasemed energia kõikideks vajalikeks reaktsioonideks, mis vajavad magneesiumi, et funktsioneerida.
  • Rakutasandil säilitatakse normaalne elektrolüütide tasakaal. Kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi ja magneesiumi konsentratsioone nihutatakse ja kohendatakse nii nagu vaja. Ei ole ebatavalist lubjastumist, ülierituvust või kalduvust adrenaliinile üle reageerida.
  • Kudede tasandil veri voolab vabalt, ilma ebatavalise kalduvuseta hüübida, südamelihas ja veresoonte lihaskude saab lõõgastuda ja kokku tõmbuda vastavalt tervetele närvidele ja hormonaalsetele signaalidele. Kui oht tuleb, siis fight-or-flight reaktsioon töötab ja siis kaob nagu vaja.
  • Organite tasandil võimaldavad piisavad magneesiumitasemed, et süda pumpaks ver pidevalt ilma pekslemise või rütmihäireteta, saates verd tõhusalt paindlikesse arteritesse, mis avanevad ja sulguvad vastavalt keha vajadustele, toimetades vajaliku hapniku ja toitained kõikidesse keha rakkudesse, eriti südamesse.

Miks arstid ei räägi?

question-markKui magneesium on meie tervisele nii oluline, siis võite küsida, et miks te pole sellest kunagi kuulnud arsti käest? Sellel on mitmeid põhjusi, kuid kõige sügavam põhjus peitub meie haridussüsteemis. Ennetavat toitumist ei võeta lihtsalt tõsiselt. Magneesiumipuuduse uurimist ja selle tegelike tagajärgede mõju on pikalt uuritud ning see on viinud raamatu “The magnesium factor” avaldamiseni. Me tsiteerime professor Ron Elinit, kes aastal 2000 kirjutas üksikasalikult, et “standard” või “normaalsed” magneesiumitasemed, mis on saadud laboritestide tulemusena inimestelt, kellel on tema sõnul latentne magneesiumipuudus. See tähendab, et inimese vereproov võib näidata, et tasemed on normaalsed, kuid tegelikult on tegemist magneesiumipuudusega. Seetõttu soovitame kõigil, kes teevad vereproovi, et testida magneesiumitasemeid mitte rahulduda saadud tulemustega, kuni tasemed ei ole vähemalt üleval viimases kolmandikus skaalal, mida peetakse normaalseks.

Meie stressirohked eluviisid, krooniline madala magneesiumisisalduse ja kõrge kaltsiumisisaldusega dieet ei võimalda meil saada piisavalt magneesiumi. Mis on meie parim kaitse? Paljude jaoks on see lisamagneesiumi manustamine, et taastada ja säilitada tervet magneesiumi-kaltsiumi tasakaalu, mis on stressirohketel aegadel meile väga oluline.

Allikas: magnesiumeducation.com

09 mai

21 terapeutilist väärtust – Magneesiumkloriidi jalavannid

21 terapeutilist väärtust www.magneesium.ee

 

Magneesiumi kui mineraalaine terapeutiline väärtus :

  1. Ärevus, äng ja paanikahood – magneesium aitab hoida stressihormoone kontrolli all;
  2. Astma – magneesiumipuudus süvendab nii bronhiaalseid spasme kui histamiini vabanemist organismis;
  3. Vereklombid – magneesium reguleerib vere tihedust ilma kõrvaltoimeteta ning hoiab ära klompide tekke;
  4. Soolehaigused – magneesiumipuudus aeglustab soolestikku, mis omakorda põhjustab kõhukinnisust, tekitab toksilisi reaktsioone ja koliiti ning raskendab toitainete imendumist;
  5. Põiepõletik – põie spasmid ägenevad magneesiumi puuduse korral;
  6. Depressioon – serotoniini (“õnnehormoon”) tootmine sõltub magneesiumist;
  7. Organismi puhastumine – magneesiumi oluline roll on kehasse kogunenud raskemetallide väljutamine;
  8. Diabeet – magneesium hõlbustab insuliini eritumist, kiirendades suhkru metabolismi. Ilma magneesiumita ei suudaks insuliin tarnida glükoosi rakkudesse;
  9. Väsimus – magneesiumivaegusega patsiendid kurdavad tavaliselt väsimuse üle, kuna kümned organismi ensüümsüsteemid toimivad puudulikult. Magneesiumipuuduse esimene sümptom ongi väsimus. Magneesium osaleb rohkem kui 300 ensümaatilises protsessis;
  10. Südamehaigused – magneesiumipuudus on tavapärane südamehaigusi põdevatel inimestel. Nagu iga teine lihas, nii vajab ka südamelihas magneesiumi;
  11. Kõrge vererõhk – magneesiumi vähesus põhjustab “halva” kolesterooli tõusu;
  12. Hüpoglükeemia – magneesium hoiab veresuhkrut kontrolli all;
  13. Unetus – und reguleeriva melatoniini tootmine organismis on häiritud piisava magneesiumita;
  14. Neeruhaigused – magneesiumivaegust seostatakse ateroskleroose neerupuudulikkusega;
  15. Peavalud – serotoniini tasakaal sõltub magneesiumist. Serotoniinipuudus tipneb migreeni ja depressiooniga;
  16. Musklite seisukord – Fibrosiit, fibromüalgia, lihaskrambid, silmalaugude tõmblemine ning krooniline kaela- ja seljavalu võivad olla magneesiumipuudulikkuse tagajärjed ning neid saab leevendada magneesiumi jalavannidega ning magneesiumiõliga;
  17. Närviprobleemid – magneesium aitab perifeerse närvisüsteemi häirete puhul kogu organismis, samuti pearingluse korralt;
  18. Günekoloogilised ning sünnituseelsed ja -järgsed probleemid – magneesium aitab ära hoida premenstruaalset sündroomi ning menstruatsioonivalusid, nõrgendab emakakokkutõmbeid raseduse ajal. Magneesiumit (kas magneesiumi jalavannidena, õlina või toidulisandina) soovitatakse tarbida naistel ka raseduse ajal;
  19. Osteoporoos – kaltsiumi kasutamine ilma tasakaalustava magneesiumi kasutamiseta põhjustab veelgi suuremat magneesiumipuudulikkust, mis toob kaasa hulga negatiivseid tagajärgi luude tervishoiule;
  20. Raynaud sündroom – magneesium lõdvestab spastilisi veresooni, mis põhjustavad näppude tundetust ning valu;
  21. Hambakaaries – magneesiumipuudulikkus soodustab hambakaariese teket.

Tutvu meie poolt pakutavate võimaluste SIIN

24 veebr.

Dr. Jaan Suurküla: Magneesium – kasulik koduravim

Magneesiumi jalavann

 

Magneesium võib leevendada või ära hoida:

 

  • Ängistust ja võib isegi ennetada ja parandada
    paanika attakke. Mul on olnud mitu patsienti keda on peetud “närvipuntradeks”, aga kellel tegelikul ainult on olnud oluline magneesiumi puudus ja on saanud lahti nii närivilikusest kui paanikast magneesiumi abil.
  • Alkoholi kasutamisest tulenvevad psüühilised häired. Joomine tekkitab puudust mis on tavaline närvilikuse, rahutuse ja depressioonide põhjus. Puudus on ka seostatut deliirium trementsiga. Sarnane deliirium tekkib ka suurel puudusel teiste põhjuste tõttu. Arvan, et deliirium treemens on peamiselt magneesiumi puuduse seisund – magneesium tervendab seda tavaliselt.
  • See tähendab, et alkoholi tarbimine on tähtis magneesiumi eliminaator. (Teine peamine kahjulik faktor, mis tekkib seoses joomisega)
  • on vabade radikaalide ülekaal kehas, nn oksüdatiivne stress – selle jaoks on vaja antioksüdandid kaasarvatud vitamin C, mis eriti kaitseb aju ja ka teised antioksüdandid, mille kohta kirjutan hiljem.)
  • Astmat
  • Põie krambid põletiku puhul või juhul kui teil on “hüperreaktiivne põis” mille puhul magneesiumi puudus võib olla tähtis põhjustav faktor koos kohapealse põletikuga.
  • Depressiooni – ka vitamin D3 on eriti tähtis koos võtta. See on minu kogemusel kõige tavalisem “pimeda aja depressiooni” põhjus. Üldiselt on minu kogemus, et enamus depressioonidest paistavad olla ühe või teise või mitme puuduste haigused kusjuures eriti vitamiin B12, joodi ja Omega3 puudus on tavalised faktorid. Teatud arstirohud võivad ka tuua depressiooni esile, eriti beta-blokkeerijad mida kasutatakse suurel määral südame pärgarterite haiguse ja kõrge vererõhu puhul – on olemas paremaid alternatiive.
  • Angina pectorist. Leevendab või hoiab isegi ära – leevendades pärgarterite krampi.
  • Südame infarkti. On leitud, et infarkti puhul on peaegu alati magneesium puudus, mis põhjustab nii vereliblete sätestamist ja sellega pärgarerite ummistust kui pärgarterite krampi.
  • Transitoorsed iskeemilised attakkid (TIA) – vanematel kerged “aju rabandused” ajutisega ajuverejooksu häirete tõttu. On valesti arvatud, et see tuleneb mikrotromboosidest (ummistustest väikestes veresoontes). Ma arvan, et veresoonte krambid magneesiumi puuduse tõttu on tähtis ja võibolla peamine TIA põhjus. Ma olen isegi näinud suurt “ajurabandust” käe ja jala osalise paralüüsiga mis kadus täitsa magneesiumi abil.
  • Tavalised südame rütmihäired – leevendab või ennetab
  • Kõrget vererõhku  Aitab eriti kui on nn reniini hüpertoonia – koos D3-vitamiiniga. Paistab aidata vähem kui on küsimus soola ülitundlikusest (reniini ja soola hüpertooniad on selle haiguse kaks peamised kategooriad. Viimast saab praktikas tavaliselt diagnoosida soolast ära hoidmise läbi – kui siis vereõhk väheneb olulisel määral on see diagnoos tõenäolik).
  • Hüpoglükeemiat– madalat veresuhkrut. Magneesiumi abil saab ravinud ära pidevad madala veresuhkru probleemid (intensiivne korduv nälg – on vaja süüa mitu korda päevas,  närvilikkus, värisemine, nõrkuse tunne, südame palpitatsioonid). On tavaline et arvatakse valesti et on küsimus närvi probleemidest, aga magneesium saab need närvisümtpoomid ära parandada. Pange tähele, et sellised sümtpomid on ka tavalised pideva alkhooli joomise puhul mis ka toob kaasa puudust.
  • Unehäireid ja närvipingest põhjendatuid lihaksete pingeid. Odav ja hea uneroht ilma kahjulikute kõrvalmõjudeta.
  • Selja ja kaela valud. Oht saada tugevat valu kaelas ja seljas on olulisel määral suurem puuduse puhul. Võib leevendada ja isegi parandada akuutsed seljavalu.  Võibolla on isegi puudus selja ja kaela valude peamine algpõhjus. Minu kogemusel on olulisel määral kergem parandada selga kui on võetud magneesiumi (ma kasutan teatud osteopaatilised selja parandamis-meetodid) Vitamin D3 on tähtis lisada.
  • Peavalu ja migreeni. Mu kolgemus on ett kui patsient võtab magneesiumi (500-600mg vees lahustavat) migreeni algusel (migreeni valu eelnevate sümptomite  puhul) võib ta atakki ära hoida. Isegi saab vahest varajast valustaadiumit parandada.
  • Hammaste nõrkust ja sellega vähendada kaariesi ohtu kuna magneesium on tähtis hammaste komponent. Vitamin D3 seejuures väga oluline.
Vajalik doos:
On erinev. Päevane vajadus on 400 mg ümber. Puuduse puhul tuleb võtta rohkem 500-600 mg. Kui võtate rohkem kui keha suudab omistada, tekkib ajutine kõhu lahtisus. Selleks et kiiresti ja efektiivselt küllastada keha magneesiumiga on vaja võtta magneesium jalavanni, vaadake Magneesium: Jalavann on parim meetod puuduse puhul.
Diagnoos:
Kahjuks pole arstiteadus Euroopas näidanud huvi magneesiumi diagnoosimisele ja selle pärast pole see olemas tavalise veretestimise puhul. Sellest on kahju, kuna puudus on tavaline ja toob kaasa tähtsaid ja isegi vahest ohtlikke probleeme.
  • Magneesiumi kogus veres ei ole usaldav indikaator kuna keha kippub hoidma alal normaalset kogust veres. Puuduse puhul võib magneesiumi tase vajuda mõnel määral, aga mitte vastavalt puudusele.
  • Kaudsed indikaatorid on Kaaliumi ja Kaltsiumi madal tase. Eriti kui kaaliumi andmine ei korrizeeri kaaliumi puudust on põhjus kahelda magneesiumi puudust.
  • Otseseks ja võibolla kõige täpsemaks testimiseks on vaja mõõta Magneesiumit uriinis 24 tunni jooksul seoses magneesiumi infusiooniga, peale 24 tunni uriini mõõtmist enne infusiooni. Ühekordne magneesiumi ja kreatiniin möötmine uriinis (Mg/kreatiniin kvoot) on lihtsam aga mitte nii usaldusväärne. Parem on samat teha 24 tunnilise uriiniga. See ei määra puuduse suurust kindlasti aga näitab tavaliselt kas on olemas puudus.
  • Kõige parem ja lihtsam laabori meetod magneesiumi puuduse diagnoosimiseks on mõõta magneesiumit vererakkudes (või teistes rakkudes). Vererakkude testi peetakse usaldavaks ka kui mõned arvavad et teiste rakkude mõõtmine on täpsem. Peaks olema tehniliselt võimalik läbi viia Eesti laaborites ja loodan, et seda viikse siise.
  • Praktiline lahendus.  Kõigepealt võivad sümptomid anda põhjust arvata et on olemas puudus (vaadake nimekirja ülal). Jalakrambid ja lihaksete tõmblused on tavalisemad märkid, aga mitte alati usaldusväärsed – mõnedel pole krambid isegi üsna suure puuduse puhul.  Puuduse kindlaks määramiseks kui vereanalüüse pole käepärast, on nn “ex juvantibus diagnoos“.  Lihtsalt võtta magneesiumit ja vaadata kas olukord paraneb. See on OK kuna magneesium ei ole mürgine. Neerud heidavad efektiivselt välja üleliigset magneesiumit.

D.r Jaan Suurküla

D.r Jaan Suurküla
doctorjaan

 

12 märts

Algas Kevadine Kampaania!

 

Meil on rõõm teatada, et alates MÄRTSI kuust on inimestel suurepärane võimalus saada osa väga soodsatest, mõnusalt soojendavatest & kasulikest
Magneesiumi jalavannide kampaaniatest:

 
 

KAMPAANIA 5x1200g = KINGITUS

 

Postikulu eest kanname ise hoolt

 


 

Pakke saadame nii Smartpostiga kui ka Omnivaga üle kogu Eesti. 
Smartpostiga saatmisel lisandub postikulu 2.32€ ja Omnivaga saatmisel 2.82€.




Kehalist ja mentaalset tervist parandavad omadused.

Iga jalavann on hingeline nauding.

Puhtaimast allikast.

MAGNEESIUMITERAAPIA AITAB ❤️
 

  • Südame arütmia
  • „Rahutud jalad“
  • Peavalud ja migreenid
  • Depressioon
  • Lihaskrambid jalgades
  • Menstruaalkrambid
  • Lihaste tõmblemine
  • Valutavad hambad
  • Osteoporoos ehk luude hõrenemine
 

  • Südamehaigused
  • Unetus
  • Kõrge vererõhk
  • Pidev väsimus
  • Laste hüperaktiivsus
  • Lihasvalu
  • Suhkrutõbi (Diabeet)
  • Ärevus ja ärrituvus
  • Näljatunne, isegi kui kõht on täis

 

Loe lisaks MEIE BLOGIST miks on oluline ennast laadida just selle mineraaliga ja miks on jalavann väga õige otsus selle tegemiseks.

Tutvu ka inimeste suurepäraste kogemustega SIIN

Ootame rõõmuga Teie isiklikke kogemusi jalavanniteraapia osas.
Kirjuta meile magneesium@magneesium.ee

05 märts

Magneesium – Tähtsaim mineraal Meie kehas

Magneesium toit

Mida peaks teadma magneesiumist inimese kehas?

Mineraalidena tuntakse looduses leiduvaid, tahkeid ja stabiilsed, kindla keemilise koostisega aineid. Ometigi on mineraalained ehk keemilised elemendid, mis enamasti eksisteerivad looduses aasta miljoneid muutumatute mineraalide koostises. Väikestes kogustes on need ülivajalikud eluprotsesside suunajad. Üks olulisimaid sellistest elementidest on magneesium, mida esineb rohkem, kui kuuekümne erineva minaraali koostises. Meil Eestis näiteks Saaremaa dolomiidis. Hiinakeelne sõnaline vaste element magneesiumile on „mei“, ehk ilus mineraal. Traditsioonilised Hiina ravitsejad peavad magneesiumi tervise ülimaks atribuutiks, kuna ta võimaldab ennetada ja ravida haigusi ning on pikaealisuse oluliseks tagatiseks. Dr. Jerry Aikawa, Koloraado Ülikoolist, teadusmaailmas laialt aktsepteeritud CRC kirjastuse sarjas ilmunud raamatu Magnesium: its biologic significance (1981) autor, viitab magneesiumile, kui kõige tähtsamale mineraalainele inimese organismis.

Magneesiumi, kui elemendi, suutis esimesena minaraalidest eraldada 1808 a. dr. Sir Humphry Davy, kes soovitas ta nimetada magnumiks, Kreeka linna järele, mille lähiümbruses teda rohkesti leidub. Selle piirkonna inimesed kasutasid magneesiumimineraale erinevate sümptomite nagu näiteks kõrvetiste, depressiooni, peapöörituse, maohaavandite, neerukivide, kollatõve, podagra ja usside- vastaseks raviks. Viimase 40 aasta jooksul on tehtud rohkesti laboratoorseid uuringuid, mis on näidanud, et magneesium aitab efektiivselt võidelda veel vähemalt saja erineva haiguse vastu.

Magneesium:

  • reguleerib südametööd, tagades selle normaalse rütmi
  • aitab kehal lõdvestuda
  • kõrvaldab nn. halba kolesterooli
  • pidurdab veresoonte lubjastumist
  • alandab vererõhku
  • on vajalik lihaskoe ning närvitalitluse lõdvestamiseks
  • hoiab luud tugevana
  • katalüüsib ligemale kolmesaja ensüümi tegevust, suunates seeläbi organismis ühtekokku ligemale 150 000 erinevat biokeemilist protsessi.

Magneesium on kriitilise tähtsusega rakuenergia tootmises, aktiveerides ATP-d – energia talletajat ja ülekandjat inimese organismis ja osaledes rakkude metabolismis ehk elutähtsates biokeemilistes reaktsioonikaskaadides. Samas ei ole kaasaegne meditsiin senini tunnistanud magneesiumi laialdast mõju inimese tervisele.

Miks me kannatame magneesiumi puuduse käes?

Inimesed söövad palju ja sageli liiast, kuid kannatavad tegelikult siiski mitmete eluks oluliste komponentide osas alatoitluse käes. Nii näiteks on umbes 70-80% kaasaja arenenud riikide elanikonnast pidevas magneesiumi- vaeguses. Vanusegrupiti kõige rohkem esineb magneesiumipuudus teismelistel, kelle söömisharjumused on sageli väga limonaadi, kiirtoidu, suhkru, töödeldud nisujahu jm põhised. Kui lisandub ka magneesiumirikaste köögi -ja puuviljade vähene tarbimine, siis selle tulemina toob tarbitud toit magneesiumi kehasse minimaalselt.

Kui muistsed Põhjala rahvad said oma toidust 6000-8000mg magneesiumi päevas siis tänapäevaselt toituv eestlane saab seda heal juhul 200mg. Lisaks on evolutsiooni käigus sisaldanud inimese söök palju magneesiumi ja vähe kaltsiumi, mistõttu viimast on inimese organism õppinud talletama, esimest aga mitte.

Seega on praeguse elustiili juures suurenenud inimeste kaltsiumi tarbimine ning vähenenud magneesiumi oma. Selle üheks põhjuseks on veel asjaolu, et enamikku teravilju tarbitakse tänapäeval töödeldud kujul, mille tõttu on toiduainetest suur osa magneesiumist kaduma läinud. Samuti on muldade magneesiumisisaldus intensiivse põllumajanduse tulemina sageli kõvasti vähenenud.

Teisalt suureneb magneesiumivajadus inimestel, kes elavad kõrgenenud vaimse ja füüsilise stressi tingimustes. On pandud tähele, et magneesiumi defitsiit tekib suurema tõenäosusega ületöötamisele kalduvatel inimestel. Lisaks on kõrgenenud magneesiumivajadusega näiteks sportlased, puberteedieas lapsed, noorukid, rasedad ja imetavad emad. Ka viib kehast magneesiumi välja tarbitav alkohol.

Magneesiumi ametlik päevane norm inimese kohta on 400mg. Samas toonitab Rootsi üks silmapaistvamaid vitamiinide ja mineraalide eksperte, Margaretha Hellsten, et tegelikult oleks keskmisele inimesele tarvis vähemalt 2350mg magneesiumi päevas. Lisaks magneesiumile on oluline, et organism saaks või oleks suuteline tootma omale piisavas koguses D3-vitamiini, mis soodustab nii magneesiumi, kui ka kaltsiumi omastamist. Põhiliselt tekivad D-vitamiinid inimese nahas, päikese kiirguse toimel. Kuna aga viimane on aga meie laiuskraadidel talvisel ajal väga väheintensiivne siis peavad paljud inimesed leppima talveperioodil mitmesuguste D-vitaminide puudusest tingitud sümptomitega. D-vitamiine on organismil võimalik juurde saada kala (eriti tuunikala ja lõhet) ning mune (eriti munakollast) süües.

Tugeva magneesiumivaeguse võimalikud sümptomid:

  • Südame arütmia
  • „Rahutud jalad“
  • Peavalud ja migreenid
  • Depressioon
  • Lihaskrambid jalgades
  • Menstruaalkrambid
  • Lihaste tõmblemine
  • Valutavad hambad
  • Osteoporoos ehk luude hõrenemine

 

  • Südamehaigused
  • Unetus
  • Kõrge vererõhk
  • Pidev väsimus
  • Laste hüperaktiivsus
  • Lihasvalu
  • Suhkrutõbi (Diabeet)
  • Ärevus ja ärrituvus
  • Näljatunne, isegi kui kõht on täis

 

Näljatunne on signaal inimesele, et mingisuguseid organismi talituseks oluliste ainete varusid tuleb asuda täiendama. Nii näiteks on täheldatud, et magneesiumi vaegus võib tekitada magusa isu, kuna ammustel aegadel on magneesium esinenud meie toidus just koos magusainetega. Viimastest ei pruugi aga tänapäeval kuigipalju kasu olla, kuna magusate toiduainete valmistamiseks kasutatavad lähtematerjalid, nagu juba eelnevalt öeldud, on mitmel moel töödeldud.
Nii me siis olemegi oma isude poolt petetud ja sööme reflekside ajel kiirtoitu, komme ja joome limanaadi, minnes sellest ehk rasva, aga mitte saades toidust organismile vajalike mineraale.

Toiduained, kust saab magneesiumi:

Nisuidud, kaerahelbed, tumerohelised köögiviljad, pähklid, kala, herned, datlid, rosinad, kapsad.

Meeles tuleks pidada, et sügavkülmutamisel ja hilisemal ülessoojendamisel võib kuni kolmandik toidus leiduvast magneesiumist muunduda organismi jaoks raskemini omastatavaks. Samuti leidub metsikutes taimedes oluliselt rohkem mineraale ja vitamiine, kui ülekoormatud mullal kasvanud põllumajanduslikes köögiviljades.

Jalavann magneesiumipuuduse leevendamiseks.

Kuigi magneesiumi omastamine toidust on väga oluline, siis mitmes mõttes veelgi lihtsam on laadida organism magneesiumiga nahapinna kaudu. Selleks sobiliku jalavannimeetodi arendas välja üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid eksperte krooniliste valude käsitlemise alal, dr. Norman Shealy. Ta kasutab selleks magneesiumkloriidi, kui kõige loomulikumat ja paremini omastatavamat magneesiumi vormi. Oma uuringutes on dr. Norman Shealy näidanud, et 75% patsientidest saavutab magneesiumi külluse ühe kuu pikkuse kuuri tulemina. Shealy kogemuste põhjal võtab sama tulemini jõudmine toidulisandite abil 6 kuud, kuni mitu aastat.

Toidulisandite probleem on nende vähene efektiivsus, kuna neis kasutatava oksiidse magneesiumi imendumise määr läbi sooleseina on väga madal, ainult 4%. Suukaudsed magneesiumoksiidil põhinevad preparaadid on kõige levinumaks apteekides müüdavateks organismis magneesiumi sisaldust tõstvateks ravimiteks.

Mitmetest teistest ühenditest, näiteks magneesiumi soolast MgCl2 (magneesiumkloriid) on aga magneesium palju paremini omastatav. Paraku ei sobi magneesiumkloriid aga oma happesuse tõttu söömiseks.

Magneesiumkloriid, millega jalavanni teha, on kümnetes kordades efektiivsem ja odavam, kui oksiidipõhised medikamendid ning toidulisandid.

Magneesiumkloriidi jalavannis kasutamine on täiesti ohutu. v.a inimestele, kellel on diagnoositud väga raske neerupuudulikkus, tugev soolte ummistus või bradükardia (väga madal pulss).

27 jaan.

Spordivigastused ja nahakaudne magneesiumiteraapia

Nahakaudne magneesiumkloriid kiirendab taastumist sportlikest tegevustest või vigastustest. 

Magneesium ja sport

Vigastused on peaaegu vältimatu osa sportlase elust. See võib olla karm sidemete rebestus või kerge lihaste valulikkus. Igal juhul on enamikke spordiga seotud vigastusi võimalik ennetada või leevendada. Ei ole ebatavaline kuulda mõnest sportlasest, kes kannatab vigastuse all. Üldiselt kui mõni sporditäht on vigastatud, siis võib sellest uudistest lugeda. Avalikkus ootab kannatamatult, et mängija seisundist teada saada.

Iga sportlane saab aeg-ajalt vigastada. See on osa sportlase elust. Õnnetusi juhtub meil kõigil. Kui sa tahad vigastustest loomulikul teel ja kiiresti taastuda ilma, et peaks kasutama ravimeid või minema operatsioonile, siis ei ole parimat teed selle saavutamiseks kui kasutada nahakaudset magneesiumkloriidi ja söögisoodat.

Viimane asi, mida iga treener või spordiarst näha tahab on see, et tema sportlased on vigastatud. Dr. Jeff Schutti sõnul on põlvekõõluse vigastusi võimalik vältida läbi toitainete toetuse, sest kokkutõmbumine ja lõõgastumine on sõltuvuses rakutaseme magneesiumist. Ta ütleb: “Lühenenud põlvekõõlus on vähese magneesiumi viga.” Vedelat magneesiumkloriidi saab lihtsalt pihustada ja hõõruda valusale Achilleuse kannale, et vähendada turset. Jalgade leotamine magneesiumkloriidi jalavannis on parim asi peale venituste, mida teha, et end kaitsta või taastuda põlvekõõluse või teistest vigastustest.

Magneesiumkloriid aplitseerituna nahale imendub otse rakkudesse ja sellel on kohene valuleevendav effekt. 

Nahakaudne magneesiumiteraapia pakub põnevat läbimurret spordimeditsiinis. Treenerid saavad nüüd ravida vigastusi, neid ära hoida ja suurendada jõudlust ning seda kõike samal ajal. Nahakaudne magneesiumkloriidi teraapia suurendab taastumise kiirust vigastustest või pingutusest. See vähendab valu ja põletikku ning samal ajal kiirendab kudede taastumisprotsessi ja suurendab painduvust, mis aitab vältida vigastusi. Samuti teeb tugevamaks ja vastupidavamaks. Nahakaudne magneesiumiteraapia on õnnistuseks sportlastele, treeneritele ja arstidele, kes praktiseerivad spordimeditsiini.

Nahakaudne magneesiumiteraapia on ideaalne valu leevendamiseks, diabeetilise neuropaatia ja põletiku jaoks. Kombineerides sooja ja magneesiumkloriidi, parandab see vereringet ja aitab eemaldada jääkaineid. Magneesiumkloriidi vannid tõmbavad põletiku lihastest ja liigestest välja. Söögisooda teeb selle ravi veelgi tugevamaks ja efektiivsemaks. Dr. Linda Rapson, kes on spetsialiseerunud kroonilise valu ravimisele usub, et umbes 70% tema patsientidest, kes kurdavad lihasvalu, -krampide ja väsimuse üle kannatavad magneesiumipuuduse käes. “Peaaegu kõik nendest paranevad kui ma annan neile magneesiumi,” ütleb Rapson, kes juhib hõivatud Toronto valukliinikut. “See võib kõlada liiga hästi, et olla tõsi, aga see on fakt.”

Kui massaažiterapeut kasutab magneesiumiõli, siis sportlane on piltlikult öeldes seitsmendas taevas.

Suukaudne magneesium ei imendu hästi ja kõrged doosid põhjustavad kõhulahtisust. Seetõttu pakub see sportlastele vähe, kuid nahakaudne aplikatsioon avab täiesti uue universumi sportlastele ja nende treeneritele ning arstidele, kes tahavad teha kõik, et vähendada vigastusi, ravida neid efektiivselt ja muidugi parandada tulemusi. Magneesiumkloriidi nahakaudne kasutamine avab spordimeditsiinis uued uksed ja viib selle uuele tasemele. Nahakaudne magneesium on ideaalne nendele sportlastele, kes vajavad kõrgeid magneesiumitasemeid. Magneesium on väärtuslik piimhappe puhver. Piimhappe kogunemine lihastesse vähendab jõudlust, vastupidavust ja põhjustab sportlastel selle, et nad jooksevad vastu seina. Magneesium aitab seda vältida. 

Taastav sprodimassaaž treeningute ajal aitab treenida paremini ja taastuda vigastustest. Kujutage ette kui tavaliste õlide asemel kasutataks magneesiumiõli, tulemused oleksid dramaatiliselt paremad. Massaaži on kasutatud tuhandete aastate jooksul ja viimastel aastakümnetel on see aksepteeritud meetod, et suurendada sportlaste füüsilist, füsioloogilist ja psühholoogilist heaolu.

Magneesiumi spordimassaaž aitab suurendada painduvust, tõsta lihastoonust ja sealhulgas vähendada vigastuse riski. Teised kasud on armkoe kadumine pärast vigastust, parem vereringe ja suurenenud hapnikuvarustus kudedes, mis pakuvad üldist lõdvestust ja stressi vähendamist, mis kõik omakorda parandab tulemusi. Sportlased, kes taastuvad vigastustest, leiavad, et magneesiumimassaaž kiirendab nende tagasitulekut võistlustele, seega juhid, treenerid ja spordiklubide omanikud investeerivad ravisse. Magneesiumimassaaž omab suurt potentsiaali, et aidata sportlastel muutuda paremaks, mitte lihtsalt normaalseks.

Allikas: Dr. Marc Sircuse koduleht

12 veebr.

Kaltsiumiainevahetus organismi – lehmapiimast

piim

Kaltsiumit on inimese kehas kõikidest mineraalainetest kõige rohkem, ligi 99% selle varudest on tallel luudes ja hammastes. Koos kaaliumiga mängib kaltsium tähtsat rolli keha metaboolsetes funktsioonides, rakkude läbilaskvuses, närvide elektrijuhtivuses, lihaskontraktsioonides, näärmetes ja veresoontes ning vere hüübimises. Kuna piimas leiduvat kaltsiumi ei suuda inimese keha tõhusalt omandada, siis see pigem põhjustab osteoporoosi, kui ennetab seda. Osteoporoosi esinemissagedus on suurim riikides, kus tarbitakse kõige rohkem piimatooteid.

Pastöriseerimine toodab väheimenduvat kaltsiumkarbonaati, hävitab ensüüme ja vitamiine, lagundab piimavalke, tapab kasulikke baktereid ning seda on seostatud allergiate, hammaste lagunemise, koolikuvaludega imikutel, kasvuprobleemidega lastel, osteoporoosi, artriidi, südamehaiguste ja vähiga. Ka enamik kaltsiumi toidulisandeid sisaldavad kaltsiumkarbonaati.

Homogeenitud piim imendub soolestikus vale koha peal – valgud, mis muidu lõhustataks soolestikus, satuvad võõrvalkudena vereringesse, põhjustades allergilisi reaktsioone või isegi autoimmuunhaigusi, diabeeti, multiskleroosi, vähki ja südamehaigusi Suurendavad limateket.

Kaltsium ei imendu ilma magneesiumita. Kui selleks soovitav kaltsiumi-magneesiumi suhe on 1 : 2 või vähemalt 1 : 1, siis piimas on see 10 : 1 – olles seetõttu ka pastöriseerimata kujul vilets kaltsiumiallikas. Ometigi võib mahe toorpiim aidata parandada südame tervist, kontrollida diabeeti, aidata kaasa vitamiinide imendumisele, vähendada soolestikuvähi riski ja aidata isegi kaalu langetada. Samal ajal kui töödeldud piim on ilmselgelt tervisele kahjulik. Lehmapiima on biomeditsiini uurimustes seostatud rohkem kui 50 terviseprobleemiga, sh piima võimalik kahjumõju immuunsüsteemile ja kesknärvisüsteemile. Piim suurendab I tüüpi diabeedi riski, kuna autoimmuunreaktsiooni tõttu hävivad insuliini tootvad kõhunäärme rakud. Raseduse ajal lehmapiima tarbimine suurendab riski, et beebil on allergiaid. Kuigi toorpiim on kahtlemata parem kui poelettidel leiduv, ei ole ka see ohutu, kuna lehmapiim ei ole inimeste jaoks evolutsiooniliselt sobiv. Piima (ja nisu) valgud võivad pöörata immuunsüsteemi meie endi vastu. Multiskleroosi ja autismi puhul võivad võtmerolli mängida lehmapiima valgu vastu tekkivad antikehad.

Kaltsiumi omastamist häirib ka piima kõrge fosfori/fosfaatide sisaldus.Kuna piim sisaldab rohkesti väävlit ja ja fosforit, peab keha seda tasakaalustama palju suurema kaltsiumikogusega, kui ta piimast saab. Fosfaatidest pungil on ka kihisevad joogid, mille suurim tarbijaskond on lapsed ja noored. Inimese luustikule aga pannakse tugev alus just 12-18 aastaselt – mil keha kõige paremini kaltsiumi omastab.

K-vitamiini puudusel võib kaltsium hakata kuhjuma veresoontesse, pehmetesse kudedesse, südamelihasesse, silmapõhjadesse ja ajju – kohtadesse, kus see põhjustab organite häireid ja haigusi: ladestusi, artriiti, neerukivisid, veresoonte lupjumist, südamehaigusi, katarakti, ebamugavaid luukasviseid jms. Samas urbseks muutunud luud kannatavad kaltsiumivaeguse all.

Ka D-vitamiin aitab kaltsiumil kehas imenduda. Seda leidub rasvastes kalades ja mõningates taimedes, kuid kõige parem D-vitamiin tekib nahas päikesevalguse toimel.

Luude tervist toetab kõige paremini keha koormamine (ka tema enda) raskusega ning luude kerge põrutamine: kükid, hüppenööriga hüppamine, aeroobika, tantsimine, kõndimine. Ilma kehalise koormuseta väljutatakse kogu kaltsium kehast ilma seda salvestanata. Luid ülesehitavate rakkude kaltsiumi imendamisvõime akiveerub just vastusena luudele avaldatud survele. Aitab ka stressijuhtimine.Luude tugevuse taastamist toetavad ka leelistavad toidud: maitsetaimed, apelsinid, kapsad, kikerherned ja oad, rohelised lehtviljad, chia ja seesamiseemned, kala ja mereannid, pähklid, mandlid ja kuivatatud puuviljad. Taimed sisaldavad kaltsiumi imendumiseks sobivas vahekorras K-vitamiini räni, boori ja magneesiumi.

www.magneesium.ee