Kaltsiumit on inimese kehas kõikidest mineraalainetest kõige rohkem, ligi 99% selle varudest on tallel luudes ja hammastes. Koos kaaliumiga mängib kaltsium tähtsat rolli keha metaboolsetes funktsioonides, rakkude läbilaskvuses, närvide elektrijuhtivuses, lihaskontraktsioonides, näärmetes ja veresoontes ning vere hüübimises. Kuna piimas leiduvat kaltsiumi ei suuda inimese keha tõhusalt omandada, siis see pigem põhjustab osteoporoosi, kui ennetab seda. Osteoporoosi esinemissagedus on suurim riikides, kus tarbitakse kõige rohkem piimatooteid.
Pastöriseerimine toodab väheimenduvat kaltsiumkarbonaati, hävitab ensüüme ja vitamiine, lagundab piimavalke, tapab kasulikke baktereid ning seda on seostatud allergiate, hammaste lagunemise, koolikuvaludega imikutel, kasvuprobleemidega lastel, osteoporoosi, artriidi, südamehaiguste ja vähiga. Ka enamik kaltsiumi toidulisandeid sisaldavad kaltsiumkarbonaati.
Homogeenitud piim imendub soolestikus vale koha peal – valgud, mis muidu lõhustataks soolestikus, satuvad võõrvalkudena vereringesse, põhjustades allergilisi reaktsioone või isegi autoimmuunhaigusi, diabeeti, multiskleroosi, vähki ja südamehaigusi Suurendavad limateket.
Kaltsium ei imendu ilma magneesiumita. Kui selleks soovitav kaltsiumi-magneesiumi suhe on 1 : 2 või vähemalt 1 : 1, siis piimas on see 10 : 1 – olles seetõttu ka pastöriseerimata kujul vilets kaltsiumiallikas. Ometigi võib mahe toorpiim aidata parandada südame tervist, kontrollida diabeeti, aidata kaasa vitamiinide imendumisele, vähendada soolestikuvähi riski ja aidata isegi kaalu langetada. Samal ajal kui töödeldud piim on ilmselgelt tervisele kahjulik. Lehmapiima on biomeditsiini uurimustes seostatud rohkem kui 50 terviseprobleemiga, sh piima võimalik kahjumõju immuunsüsteemile ja kesknärvisüsteemile. Piim suurendab I tüüpi diabeedi riski, kuna autoimmuunreaktsiooni tõttu hävivad insuliini tootvad kõhunäärme rakud. Raseduse ajal lehmapiima tarbimine suurendab riski, et beebil on allergiaid. Kuigi toorpiim on kahtlemata parem kui poelettidel leiduv, ei ole ka see ohutu, kuna lehmapiim ei ole inimeste jaoks evolutsiooniliselt sobiv. Piima (ja nisu) valgud võivad pöörata immuunsüsteemi meie endi vastu. Multiskleroosi ja autismi puhul võivad võtmerolli mängida lehmapiima valgu vastu tekkivad antikehad.
Kaltsiumi omastamist häirib ka piima kõrge fosfori/fosfaatide sisaldus.Kuna piim sisaldab rohkesti väävlit ja ja fosforit, peab keha seda tasakaalustama palju suurema kaltsiumikogusega, kui ta piimast saab. Fosfaatidest pungil on ka kihisevad joogid, mille suurim tarbijaskond on lapsed ja noored. Inimese luustikule aga pannakse tugev alus just 12-18 aastaselt – mil keha kõige paremini kaltsiumi omastab.
K-vitamiini puudusel võib kaltsium hakata kuhjuma veresoontesse, pehmetesse kudedesse, südamelihasesse, silmapõhjadesse ja ajju – kohtadesse, kus see põhjustab organite häireid ja haigusi: ladestusi, artriiti, neerukivisid, veresoonte lupjumist, südamehaigusi, katarakti, ebamugavaid luukasviseid jms. Samas urbseks muutunud luud kannatavad kaltsiumivaeguse all.
Ka D-vitamiin aitab kaltsiumil kehas imenduda. Seda leidub rasvastes kalades ja mõningates taimedes, kuid kõige parem D-vitamiin tekib nahas päikesevalguse toimel.
Luude tervist toetab kõige paremini keha koormamine (ka tema enda) raskusega ning luude kerge põrutamine: kükid, hüppenööriga hüppamine, aeroobika, tantsimine, kõndimine. Ilma kehalise koormuseta väljutatakse kogu kaltsium kehast ilma seda salvestanata. Luid ülesehitavate rakkude kaltsiumi imendamisvõime akiveerub just vastusena luudele avaldatud survele. Aitab ka stressijuhtimine.Luude tugevuse taastamist toetavad ka leelistavad toidud: maitsetaimed, apelsinid, kapsad, kikerherned ja oad, rohelised lehtviljad, chia ja seesamiseemned, kala ja mereannid, pähklid, mandlid ja kuivatatud puuviljad. Taimed sisaldavad kaltsiumi imendumiseks sobivas vahekorras K-vitamiini räni, boori ja magneesiumi.
www.magneesium.ee
