fbpx

Letsitiin – tähtis tervele kehale

Letsitiin on väga põnevate omadustega rasvhape. See toimib hästi nii vees kui ka rasvas. Letsitiin osaleb inimorganismi rakkude, sealhulgas südame ja veresoonkonna funktsioneerimisel ning mälu tugevdamisel. Letsitiin on oluline fosfolipiid, mida on vaja meie rakkude normaalseks funktsioneerimiseks. Rakumembraanide peamise koostisosana aitab see aine moodustada terviklikku rakumembraani ja kergendab vedelike liikumist rakusiseselt ja -väliselt.

Letsitiin on ka tähtis närvirakkude toitaine ning võimendab mälu-ja keskendumisprotsesse.

Letsitiin koosneb peamiselt rasvhapetest, samuti sisaldab see koliini ehk B4 -vitamiini. Meie kehal on seda vaja peamiselt närvivahendusainete sünteesiks. Ehkki letsitiin on üks olulisi koliini allikaid meie toidus, saame me B4-vitamiini ka muu toiduga. Letsitiini omadused võimaldavad rasvu “kokku pakkida” ja valmistada neid ette vee-baasil toimiva veretranspordi jaoks. Letsitiin aitab hoida vere normaalset kolesteroolitaset ja ennetada ateroskeloosi.

See aine parandab naha üldseisundit, vaigistab aknet ja pidurdab isegi juuste väljalangemist. Letsitiin on samuti ajukelme peakomponent, varustades hapnikuga lihaseid ja närvikudesid. Toidulisandina kasutatakse letsitiini mäluhäirete leevendamisel ja ennetuses ning samas ka väljaarenenud dementsuse, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve sümptomite leevendamisel. Letsitiini on kasutatud ka teatud tüüpi depressioonide ja ärevushäirete ravil.

Letsitiin aitab hoida maksa tervena, ennetades rasvade ladestumist maksas ja ta osaleb ka detoksikatsiooniprotsessis, taastades ühtlasi maksa funktsioone. See aitab ennetada sapikivide moodustumist ning aitab kaasa vitamiinide A, D, E ja K omastamisele.

Letsitiini põhilised looduslikud allikad on muna, piim, maks, mereannid, kaunviljad (eriti sojauba ja sojaõli), päevalilleseemned, rapsiseemned, pähklid ja idandid. Letsitiini paljude kasulike omaduste tõttu tarbitakse seda ka toidulisandi vormis.

Organismi letsitiinipuudusest võib märku anda halva kolesterooli (LDL) taseme tõus, rasvumise kiirenemine, krooniline väsimus, keskendumishäired, ärrituvus ja sapikivid. Suurema tõenäosusega kannatavad letsitiinivaeguse käes rasvunud.

Letsitiini üleküllus võib põhjustada kõhulahtisust, iiveldust ja ebameeldivat kehalõhna, seega ei tasu toidulisandiga ka üle pingutada. Letsitiini tasub lisandina pruukida, kui ees on eksamiperiood, aruannete koostamine või mõni muu suuremat tähelepanu või vaimset pingutust nõudev ülesanne.

Oma tootevalikus pakume me päevalilleseemnetest valmistatud letsitiini. Toidulisand on sobilik ka inimestele, kes ei tarbi sojatooteid.

 
 

Submit a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga