fbpx

Magneesiumi seos organismi vananemise ja lubjastumisega

0 Comments

www.magneesium.ee

Keskmine ameeriklane tarbib vaid 40 % soovitatud päevasest magneesiumi normist. Selle tagajärjeks on paljudel inimestel surm, väidab ekspert dr. Mildred Seelig. 80-90 % USA rahvastikust kannatavad magneesiumi puuduse käes. Dr. John Prutting kirjutab “Family Circle” väljaandes, et 70 % ameeriklastest toituvad niipalju valesti, et neil on kindlasti mingil tasemel magneesiumi puudus. Vastavalt dr. Sonni Alvarez’i väitele aktiveerib magneesium 76 % keha ensüümidest. Kaalium on seotud peamiselt meie kaltsiumi ja naatriumi tarbimisega. Iga arst teab, mis on kaaliumi puuduse ohud, vaid vähesed tunnevad ära, et vähemalt pooled patsientidest, kellel on kaaliumi puudus, kannatavad ka magneesiumi puuduse all. Tegelikult on madal kaaliumi tase diagnoositav vaid siis, kui antakse lisa magneesiumi. Enamuse mineraalide puuduse korral on inimesel nälg, aga magneesiumi puudus ei avaldu konkreetse isuna.

Kui dieet sisaldab rohkesti fosforit (tavaliselt on seda palju valmistoidus, hot dogis, gaseeritud jookides jne), siis fosfor seob magneesiumi magneesiumfosfaadiks, mis ei imendu. Tasakaaluks on vaja aga rohkem magneesiumi. Haiguste ja stressi ajal vajab keha rohkem magneesiumi. Kui inimene kasutab diureetikume (vee väljaajamise ravim), peaks ta kindlasti jälgima magneesiumi kättesaadavust. Samamoodi on vaja lisaks kaaliumi. Mida rohkem on menüüs valku, seda rohkem vajab keha magneesiumi. Kui dieet sisaldab palju kaltsiumi, on samamoodi vaja lisa magneesiumi. Küülikutele ei sobi kõrge kolesterooliga toit. Rasva tase veres läheb kõrgeks ja nende arterid lubjastuvad väga ohtlikult. Samas kui nende menüüsse lisada iga päev 5 korda magneesiumi, nende päevase normi, läheb kolesterool alla ja neil ei arene ateroskleroosi. Magneesium on rohelise toidu koostises väga oluline – klorofülli osa. Magneesium aitab rasvase dieedi korral. Paljudel juhtudel kui inimene kannatab ärrituse all, on tegemist magneesiumi puudusega. Magneesium on seotud normaalse arenguga. Umbes 70% kehas olevast magneesiumist leitakse luusüsteemist. Vähemalt pool keha magneesiumist on seotud luudes kaltsiumi ja fosforiga. Ülejäänud magneesium on lihastes, punastes verelibledes ja teistes keharakkudes. Magneesium tagab luude vastupidavuse ning teeb hambad tugevaks. Piisav magneesiumisaadavus võitleb happesuse, kehva vereringluse ja näärmete häiretega. Magneesiumipuudusega lapsed on sageli vaimselt alaarenenud.

Imendumise mõju

Magneesiumi imendumine soolest võib olla mõjutatud:
1) kõrvalkilpnäärmest,
2) soolestiku seisukorrast
3) vee imendumisest
4) keha kaltsiumi, fosfaadi ja laktoosi (piimasuhkur) sisaldusest.

Hiljutised uuringud näitavad, et toitumishäirete puhul nagu ülekaal ja anoreksia on leitud magneesiumi puudus 25%’il patsientidest. Magneesiumi teraapia aitab nõrkuse, jalakrampide, ärevuse ja segasuse korral. Magneesiumi puudus võib esineda patsientidel, kes kannatavad diabeedi, kroonilise kõhulahtisuse ja oksendamise all. Südame puperdamine ja kiire pulss, mida nimetatakse rütmihäireteks mööduvad sageli kui patsient tarbib 500 mg magneesiumtsitraati 1-2 korda päevas või saab seda veenisiseselt. Laste optimaalne päevane magneesiumi vajadus 20 kg lapse kohta 0,25 g, täiskasvanu puhul on see norm 70 kg kohta 0,35 g. Meeste päevane magneesiumi vajadus on 200-300 mg, naistel aga 300 mg, siiski täpsem vajadus on seotud konkreetse kehakaaluga.

Liigse kaltsiumi oht

Kui menüüs on palju kaltisumi sisaldavat toitu, siis keha vajab rohkem magneesiumi. Sel juhul võib erituda rohkem fosforit ja kaltsiumi. Magneesiumi keemiline reaktsioon on aluseline (seob hapet). Seega ta reguleerib kehas happe-leelis tasakaalu. Kehakaalu langetamiseks on vaja magneesiumi. Vahelduv palavik taandub kui patsient saab õige koguse magneesiumi ja mangaani. Kui magneesiumi pole piisavalt, siis keha neerupealsed väljuvad kontrolli alt. See võib aga omakorda põhjustada diabeeti, ülierutuvust, närvilisust, vaimset segasust ja raskusi igapäevase elu toimetulekuga. Depressiivsetel ja suitsidaalsetel inimestel on sageli väga madal magneesiumi tase. Magneesium aitab toitainetel liikuda rakust sisse ja välja, ta mõjutab elutegevust. Samuti kontrollib magneesium valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust, mistõttu normaliseerub toitainete tase. Jaapani uurijad on avastanud, et magneesium leevendab astma hoogusid. Jaapanis antakse ägeda astmahoo ajal magneeisumi veenisiseselt või haiguse hoo ennetamiseks suu kaudu.

Inimese rakkude jõujaam

Inimese raku jõujaam on mitokonder (raku üks organell). Mitokonder toodab oksüdatiivse protsessi käigus raku jaoks energiat. Probleem tekib siis kui rakus on vähe magneesiumi, aga rohkem kaltsiumi. Adenosiintrifosfaat ehk ATP, mis on raku energia, sõltub magneesiumist. See tähendab ühtlasi, et raku membraani kaltsiumi pump on omakorda magneesiumist sõltuv. Ilma piisava bioloogiliselt saadava magneesiumita aeglustub raku kaltsiumpumba tegevus. Ja ongi käes lõputa ring. Madal magneesiumi tase pärsib energia tootmist, madal energiatase omakorda pärsib kaltsiumpumba tööd. Ja selle tulemus? Mitokonder, mis on raku jõujaam, ja terve keha hakkab lubjastuma. Selline on vananemise algus. Kõik algab raku tasandil. Kõigepealt vananeb rakk, siis organ, peale seda on juba inimese peal näha vananemise märke. Kuna kaltsium akumuleeritakse mitokondri poolt, siis see ioon on võimalik antagonist mitokondrisiseste ensüümide aktivatsioonil, mis omakorda on seotud magneesiumiga. See tähendab, et kõik kehasisesed protsessid võivad olla pärsitud kui mitokonder lubjastub. See on nagu “hädapidurid peal” elu elamine.Magneesium on kiirendi. Selleks, et säilitada piisavalt hea tervis on vaja nende kahe aine vahel hoida tasakaalu.

Tasakaal on võti

Mõlemad mineraalid on elutähtsad ja vajavad kriitilist tasakaalu. Andre Voisin kirjutab oma raamatus “Soil, Grass and Cancer” (pinnas, rohi ja vähk) järgmiselt: “Kaltsiumi ei saa võtta teistest mineraalidest eraldi. Kõik elemendid peavad töötama koos, et säilitada tasakaal. Selline on elu fenomen.” Maagiline sõna on tasakaal. ” Kõik muretsevad täna vananemise pärast. Samas peaks muretsema ka bioloogilise vananemise pärast. Raku sees olev kaltsiumi ja magneesiumi suhe on inimese biokeemiline iga. Kahjuks on paljudel tänapäeva lastel juba rakus kõrge kaltsiumi tase. Inimesed, kes söövad kaltsiumirikast toitu, lisamata magneesiumi oma igapäevaellu, sooritavad raku suitsiidi. Lubjastumine põhjustab tuhandeid haigusi. Kui keha kasvab, siis kaltsium rändab luudest pehmetesse kudedesse. Vaid vähesed saavad aru, mida see tegelikult tähendab. Seda on näha väga palju tööstusriikides. Koht, kuhu kaltsium konkreetselt koguneb, sõltub inimese biokeemilisest eripärast. Kui kaltsium ladestub liigestesse, siis nimetatakse seda artriidiks, veresoontes tekib veresoonte lubjastumine, südames aga südamehaigus. Ajus tekib seniilsus. Lubjastumise protsess areneb aeglaselt. See väljendub lõpuks 10, 20, 30 või rohkema aasta pärast. See võib saada alguse lapsepõlves. Kehas pole peaaegu ühtegi pehmet kudet, mis oleks lubjastumise vastu kaitstud, ka erinevad näärmed lubjastuvad samamoodi. See kõik kokku sobib hästi minu meditsiinilise arusaamaga, mis on seotud sõnaga tasakaal – vaimne, hingeline ja füüsiline tasakaal. Kui meie mõistus ja hing on ideaalses korras ja me sööme mürgivaba toitu, siis meil puuduvad ka haiguseid, sest lõppude-lõpuks on igaüks meist teaduslikus mõistes keemialabor.

Allikas: Magneesiumivesi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga