fbpx

Magneesiumipuudus – kuidas ära tunda?

0 Comments

maasikasõKas olete kimpus väsimuse, närvilisuse, ebaharilikult kõrge vererõhu ja jalakrampidega? Jah,võib olla, et vajaksite puhkust eemal igapäevastressist koos korraliku massaažikuuriga, aga tuleks ka veenduda, kas teie organism saab piisavalt igapäevaseks normaalseks toimimiseks vajalikke aineid. Kõigi eelmainitud murede põhjuseks võib olla magneesiumipuudus.

Magneesium on vajalik lihaskoe lõõgastumisel ja närvitalitlusel. See mineraalaine lõõgastab veresooni ja on oluline südamelihase häireteta tööks. Magneesium, mida on nimetatud ka looduslikuks kaltsiumikanali blokaatoriks, aitab korraldada südamelöökide sagedust ja lihaste kokkutõmbumist, vähendab trombide teket, reguleerib ioonide liikumist rakku ja sealt välja. Kui magneesiumi napib siis on kaaliumi kanal avatud ja kaalium lahkub selle kaudu rakust. Magneesiumi vähesus põhjustab kaltsiumi ja naatriumi kuhjumist organismis, mis vereringet häirides tõstab vererõhku. See, aga võib viia südamearütmia ja rabanduseni.

Magneesium on tähtis luukoele, kui organismis on magneesiumitase madal, ei jää kaltsium luudesse. Samuti osaleb magneesium rasvade ainevahetuses, magneesiumi puudus põhjustab vere kolesteroolisisalduse tõusu ehk düslipideemiat.

Kõige rohkem on organismis magneesiumi  aktiivseima ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud.

Magneesiumipuudulikkuse sümptomid

Esimesed magneesiumipuudulikkuse sümptomid on valulikud jalakrambid ja  n.ö „jooksvad sipelgad“ kätel ja jalgadel, silmalau tõmblemine,  siia võib lisada veel ka püsiva väsimuse ja närvilisuse.

Nende esimeste ohumärkide ignoreerimine viib halvimal juhul tõsise haigestumiseni: pidev magneesiumipuudulikkus kehas võib põhjustada kõrget vererõhku, diabeeti või südame-veresoonkonna probleeme.

Miks magneesiumi ei jätku?

Magneesium on mineraalaine, mis sõltub oluliselt inimese enda eluviisist. Kuna organism on võimeline igapäevaselt ainult murdosa vajalikust magneesiumikogusest talletama, on magneesiumipuudus kerge tekkima.

Mis siis põhjustab magneesiumipuudulikkust:

–       Kõige sagedamini põhjustavad magneesiumipuudulikkust valed toitumisharjumused. See puudutab ka dieeditajaid, kes end toiduga liialt piiravad.

–       imendumine soolest-joogivee pehmendamine, karastusjookide valmistamine deioniseeritud veest, millele lisatakse fosforhapet, vähendab magneesiumi saamist soolest. Fosforhape seob selle vähesegi magneesiumi veest, moodustub vesilahustumatu sool, mis väljutatakse soole kaudu. Kui toidus on suur rasvasisaldus , segab see magneesiumi imendumist. Ka suur kaltsiumi ja D-vitamiini sisaldus vähendab magneesiumi imendumist. Näiteks rasvase juustu söömisel, kus on ka palju kaltsiumit peale rasva, väheneb magneesiumi imendumine.

–       Normaalselt töötavatest neerudest peaks u95% sinna sattunud magneesiumist tagasi imenduma, seda aga ei juhtu kui toiduga koos on võetud alkoholi, mitu tassi kohvi, kui toidus on palju valku, kaltsiumi, soola. Magneesiumit viivad välja organismist ka mõned ravimid nagu näiteks diureetikumid ja kortikosteroidid.

Kui palju magneesiumit vajame:

Magneesiumivajadus on igal inimesel erinev, sõltudes füüsilisest aktiivsusest, kehakaalust. Täiskasvanu ööpäevane vajadus on 280-450mg.

Magneesiumivajadus suureneb vaimse ja füüsilise stressi korral.

Selle puudus võib tekkida tegusatel inimestel, kelle elus on ületöötamise ja stressi- periood, eriti kui lõõgastuseks kiputakse liialdama alkoholiga.

Suurema magneesiumi vajadusega on ka sportlased, puberteedieas lapsed ning noorukid, rasedad ja imetavad emad.

Kust saame magneesiumi?

Igapäevastest toiduainetest saame magneesiumi päevalille-ja kõrvitsaseemnetest, nisu- ja kaerakliist, kakaopulbrist, kreeka ja india pähklitest. Teda leidub ka pekaani- ja pistaatsiapähklites, kookos- ja täisterahelvestes, tatras, hirsis ning ubades. Tagasihoidlikuma magneesiumisisaldusega on rohelised lehtköögiviljad, punapeet, kartul, tomat, herned, läätsed, sojaoad, viigimarjad, õunad, aprikoosid ja banaanid. Oma osa annab ka loomne toit, kus on magneesiumi sisaldus küll väiksem, aga see-eest selle omastatavus parem. Kuna merevesi sisaldab magneesiumi siis räim, lõhe, tuunikala ja ka vähilised annavad meile samuti magneesiumi. Ka piimas, munas, lihas ja juustus leidub natuke kergesti omastatavat magneesiumi.

Triinu Entsik-Grünberg
Südameapteekide nõustamisteenuste juht

Allikas: sudameapteek.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga